/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2017/06/19/6797655t1hae3a.jpg)
Anett Kontaveit (WTA 36.) sai elu esimese WTA turniiri võidu eest auhinnarahaks 34 677 eurot. Hõissa, rõõmustasid Eesti uudisportaalid, karjääri peale on eestlanna nüüd teeninud juba rohkem kui miljon dollarit (miinus maksud)! Tõde on aga, et samasuguseid tulemusi teinud meestennisist oleks ilmselt mitu korda rahakam.
Iga minutiga, mille Kontaveit Hollandis väljakul veetis, teenis ta 78,3 eurot. Iga mängitud sett tähendas 2667-eurost preemiasummat. Võrdleme neid summasid samal turniiril meeste üksikmängu võitnud Gilles Mulleri (ATP 26.) teenistusega: minutihind 276,4, seti väärtus 11 671 eurot. Tõsi, neljandana asetatud Luksemburgi tennisist oli avaringis vaba ja see kisub arve kiiva, aga vaadates vaid lõpptulemustki ehk esikoha eest teenitud auhinnaraha, on vahe üüratu: Kontaveitil 34 677 ja Mülleril 105 045 eurot. Võrdse töö eest võrdse palga saamisest on asi kaugel.
Milles on asi? Kindlasti mitte selles, et meesteturniir oleks Hollandis olnud kuidagi mainekam: kuulub see ATP 250 (võidu eest teenitavate edetabelipunktide järgi) kategooriasse, mis on tennisehierarhias tasemelt võrreldavad WTA International (Kontaveit teenis 280 punkti) turniiridega. Auhinnasummad on aga kardinaalselt erinevad: vaid üksikud International turniirid ületavad auhinnarahalt 250 000 dollari piiri, samas kui meeste seas algavad auhinnarahad 400 000 dollarist ja Hollandis küündis summa suisa 740 000 dollarini.
Vahe põhjus on tegelikult lihtne: meestetennises on rohkem superstaare, mis toob sisse rohkem reklaamiraha. Novak Djokovic, Andy Murray, Roger Federer, Rafael Nadal … Kuigi Hollandis ükski neist ei võistelnud – meeste seas omas kõrgeimat asetust Marin Cilic (ATP 7.), võrdluseks naistest Dominika Cibulkova (WTA 6.) – on nende meeste lahingute ootuses müüdud maha teleülekandeõigused tervele ATP hooajale. New York Times toob välja statistika aastast 2014, kus ATP ja WTA karusellide kogutulud erinesid 30 miljoni euro võrra. Ehk kuigi pealtvaatajad näevad päeva jooksul samal väljakul vaheldumisi meeste ja naiste mänge, on sisuliselt siiski tegu eraldiseisvate turniiriga ja sealt ka erinevused.
Liikudes tennisehierarhias kõrgemale, muutuvad ka rahavahed. Järgnevad kategooriad on ATP 500/WTA Premier, kus halvimal juhul on naiste turniiri preemiarahad suisa miljoni, parimal ca 500 000 dollari võrra väiksemad meestest. Kõige kõrgemas tipus lähevad ATP ja WTA turniirisüsteemid lahku: kui meestel kuuluvad kõik üheksa tippturniiri Masters 1000 kategooriasse, siis naistel on eraldi arvestus Premier 5, kus taas on auhinnavahed ca miljon ning Premier Mandatory, kus teenivad naised sama palju kui mehed.
Just need neli turniiri – Indian Wells, Miami, Madrid, Peking/Shanghai – peaks olema tennisemaailma võrdõiguslikkuse tippsaavutus, aga mitte kõik ei ole võrdse tasustamisega rahul. Aasta tagasi pidi Indian Wellsi turniirijuht Raymond Moore ameti maha panema, sest võttis enne võistlust sõna: «Järgmises elus tahan ma olla keegi WTAst, sest nad saavad meeste sabadel liugu lasta.»
Andrea Petkovic (skandaali aegu WTA 30., nüüd 86.) andis ameeriklasele vastulöögi: «Vahetevahel me lihtsalt loodame, et need probleemid on jäänud minevikku. Aga on hea, kui mehed, kes jätkuvalt nõnda arvavad, selle välja ütlevad, sest on kena, kui saame sel teemal pidada diskussioone ja selgitada enda seisukohti. Ma soovin, et oleksime eeskujuks, et ei loeks, kes on populaarsem või midagi sellist. Meie, ühtse spordialana, võiksime seista millegi suurema eest kui lihtsalt võrdne auhinnaraha. Me seisaksime kogukonna ja spordimehelikkuse eest.»
Kas võrdsus kunagi maksma pannakse, näitab juba aeg.
Lõpuks tasub ära märkida, et aastas on neli turniiri, kus naised teenivad tehtud töö eest märkimisväärselt rohkem tasu kui mehed. Suurte slämmide puhul on meeste ja naiste auhinnarahad võrdsed – esimesena kehtestati see reegel US Openil 1973. ning viimasena Wimbledonis 2007. aastal. Näiteks 2015. aastal teenis Kontaveit Ameerikas neljandasse ringi jõudmisega 213 575 dollarit.
Samas on tegu ainsate turniiridega kalendris, kus meeste matšides selgub võitja parim-viiest, samas kui naistel on jätkuvalt edenemiseks vaja kahte setivõitu. Seega tulles tagasi loo alguses tehtud arvutuste juurde: suurte slämmide puhul on naiste setivõit palju kallim meeste omast.