Kangert meenutab Girot: oli vaatemänguline kukkumine – õhulend oli vinge ja liiklusmärk sai oma hoobi

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Homme möödub kuu aega päevast, mil Astana jalgrattur Tanel Kangert kukkus Itaalia velotuuri 15. etapil sedavõrd rängalt, et pidi hooaja lõppenuks kuulutama. Täna andis 30-aastane eestlane pressikonverentsi, kus rääkis viimasel kuul läbielatust.

Esmalt selgitas Kangert, miks ta pole soovinud kuu aja jooksul meediaga suhelda. «Ma ei tundnud, et oleks vaja meediakära juurde tekitada. Niigi on jäänud mulje, et Eesti sportlasi ajab üks vigastus teise järel taga. Objektiivselt mõeldes oli see minu jaoks üle mitme aasta üks tõsine kukkumine. Rattasõit pole tegelikult nii hull kui arvatakse. Maanteel on kukkumiste järel vigastused vahepeal tõsised, aga kedagi pole vaja ära hirmutada,» lausus Kangert.

Kangerti viimane tõsisem kukkumine oli 2009. aastal, pärast seda on ta jalgrattal ilma suurte kukkumisteta läbinud ligi 200 000 kilomeetrit. «Kaheksa aasta kohta võib ühe luu oma lemmikalale ohverdada küll,» naljatas Kangert, kes lubas vigastusest kindlasti tagasi tulla.

Kuid mis siis Giro 15. etapi lõpusosas ikkagi juhtus? «Kukkumine juhtus ootamatust ja süütust võistlusolukorrast. Ei osanud sellest etapist üldse ohtu oodata. See ei olnud kellegi süü, et see takistus seal oli. Samuti ei ole ma kordagi öelnud, et seal pidanuks lipuga mees olema,» jätkas Kangert.

«Kukkumine ise oli päris vaatemänguline, olen isegi seda videost vaadanud. Õhulend oli vinge ja liiklusmärk sai ka oma hoobi. Märk lükkas esmalt õla liigesest välja ja seda suhteliselt õnnetult – piltlikult lõi liigese selja taha. Maandudes murdsin ka küünarliigese. See liigesesisene murd on raskem kui käeluumurd. Kui mul oleks lihtsalt luumurd olnud, saaksin võib-olla juulis juba midagi teha. Liigesemurd võtab aga paranemiseks aega,» selgitas Kangert.

«Mul on julgelt käe sees üle kümne metallplaadi ja kruvi. Kui esimest korda röntgenit nägin ehmatasin täitsa ära, kas see on tõesti minu käsi?» meenutas Kangert.

Tanel Kangert
Tanel Kangert Foto: GEORG K6RRE/

Loe, mida Tanel Kangert veel rääkis, juba homsest Postimehest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles