Sebastian Vetteli ja Lewis Hamiltoni kokkupõrge Bakuu vormel 1 etapil pole ikka veel lõpplahendust saanud, sest FIA avas britti ramminud sakslase tegude asjus uurimise. Bakuus kümnesekundilise seisa-sõida karistuse saanud Vettelit võib seega teoorias oodata veelgi karmim karistus. Samas oleks tegu pretsedendiga, nagu selgub väljaande Autosport koostatud meenutusest.
Vetteli kriitikud nõuavad sakslasele üheks etapiks võistluskeeldu, kuid seda on vormel 1 sarja ajaloos määratud üliharva. Ning mitte keegi pole kunagi saanud karistust avarii eest, mis toimus turvaauto järel sõites.
Tõsi, korra on ühte meest just sellistes oludes ajutiselt karistatud. Tegu oli... Vetteli endaga, kes sõitis 2007. aastal Fuji rajal vihmasajus turvaauto järel otsa Mark Webberile. Miks ajutiselt? Sest toona sakslasele määratud trahv tühistati õige kiiresti, juba enne järgmist etappi.
2000. aastal sõitis esimest hooaega Williamsi roolis istunud Jenson Button Monzas rajalt välja, kui turvaauto taga kordusstardiks valmistunud Michael Schumacher võistlejaterivi ees hoo ootamatult maha võttis. Karistust ei järgnenud ja Schumacher isegi vabandas hiljem Buttoni ees. Neli aastat hiljem oli Schumacher ise kannataja rollis, kui Juan Pablo Montoya ta Monaco ringraja tunnelis tähelepanematusest seina rammis. Pahaaimamatult rehve soojendanud sakslane pidi avarii tõttu katkestama, kuid kohtunikud leidsid, et tegu oli võidusõiduintsidendiga.
2012. aastal pidi Romain Grosjean vahele jätma Itaalia GP, olles Spa etapi stardis põhjustanud massiavarii. Teiste hulgas pühkis prantslane rajalt tiitli nimel võidelnud Lewis Hamiltoni ja Fernando Alonso. Tegu oli aga enam kui kümne aasta jooksul esimese juhtumiga, mil sõitjale määrati üheks etapiks võistluskeeld.
Grosjean võib end lugeda eksklusiivse klubi liikmeks, sest kogu vormel 1 sarja ajaloo jooksul on FIA karistuse tõttu etapist eemale jäänud vaid viis sõitjat.
Neist esimene oli Nigel Mansell, kes sõitis 1989. aasta Portugali etapil boksi tulles oma mehaanikutest mööda ja tagurdas siis õigele kohale. Selline teguviis oli reeglitega keelatud ning kohtunikud näitasid britile musta lippu, kuid Mansell ei pidanud seda millekski, sõitis edasi ja põrkas lõpuks kokku Ayrton Sennaga. Järgmine etapp Hispaanias tuli tal seetõttu vahele jätta.
1994. aastal sai esmalt üheks etapiks võistluskeelu Eddie Irvine, kes põhjustas Brasiilias suure avarii. Jordani tiim apelleeris karistuse ja seepeale suurendas FIA keeldu koguni kolmele etapile. Põhjus: et keegi edaspidi enam nii kergekäeliselt protesti sisse ei annaks!
Sama aasta Briti GP-l näidati musta lippu Schumacherile, kes möödus soojendusringil Damon Hillist. Sarnaselt Mansellile ignoreeris ka sakslane kohtunike korraldust ja jätkas võistlust, sellal kui tiimi liikmed boksis kohtunikega kemplesid. Esialgu trahviti Benettoni tiimi vaid 25 000 dollariga, aga tagantjärele määras FIA Schumacherile karmi karistuse – temalt võeti Briti GP teine koht ega lubatud tal startida ka Itaalias ja Portugalis.
Samal Silverstone’i etapil sai avarii põhjustamise eest tingimisi võistluskeelu ka Mika Häkkinen – soomlane oli rajalt välja ramminud Rubens Barrichello. Järgmisel etapil Hockenheimis sattus Häkkinen kohe avakurvis jälle avariisse, tingimisi karistus rakendus ja Ungari GP-l jäi tal võistlemata.
1976. aastal tühistati mitu nädalat pärast võistlust kohtuotsuse tulemusena James Hunti esikoht Suurbritannias – leiti, et pärast avakurvi suurt avariid poleks ta tohtinud kordusstardis rajale pääseda. Vormeliajaloo kurikuulsaim tagantjärele karistus määrati aga (taas!) Schumacherile, kes rammis 1997. aasta viimasel etapil meelega tiitlikonkurenti Jacques Villeneuve’i.
Kuigi raja äärde jäi kokkupõrke tulemusena hoopis sakslane ise ning Villeneuve võitis tiitli, jäeti Schumacher lõpuks ilma kõigist sel hooajal kogutud punktidest ja MM-sarja teisest kohast. Samas jäid talle veidral kombel ikkagi alles tol hooajal nopitud viis etapivõitu ning ka aasta jooksul kogutud 78 punkti lisati tema kõigi aegade punktisummale.
Kohtunikel on võimalik juba lõpetatud uurimine ka uuesti avada, nagu juhtus 2009. aastal Austraalia etapi järel. Jarno Trulli sõitis turvaauto järel mööda Lewis Hamiltonist ja sai karistada. Ent nagu pärast etappi selgus, oli Hamilton ajakirjanikele rääkinud, et andis itaallasele möödumiseks loa. Kohtunikele oli britt väitnud risti vastupidist ning valetamisega vahele jäänud Hamiltonilt võeti lõpuks etapi kolmas koht.
Nagu näitab Schumacheri karjäär, ongi trahvid sageli käinud mööda meistreid, mitte tavalisi sõitjaid. 1993. aastal määrati Sennale pärast Jaapani GP-d poole aasta pikkuse katseajaga kaheetapiline tingimisi karistus, kuna brasiillane läks boksis kättpidi kallale Eddie Irvine’ile. Kollanokast iirlasel oli nimelt jätkunud jultumust talle ringiga järele jõudnud ja möödunud Sennalt «ring tagasi võtta».
1997. aastal Itaalia etapil ei vähendanud Villeneuve kollaste lippude alas piisavalt kiirust ja sai tervelt üheksaks etapiks tingimisi karistuse. Jaapanis rikkus ta jälle samasuguses olukorras kiirusepiirangut, aga pääses Williamsi apellatsiooni tulemusena siiski starti. Villeneuve lõpetas alles viiendana ja Williams võttis seepeale protesti tagasi – sellise kehvapoolse tulemuse tühistamisega oldi nõus leppima.
Tagasi aastasse 1978, mil Riccardo Patresel jäi sõitmata USA GP. Toona polnud põhjus aga FIA keelus, vaid Patrese osalemisele panid ainulaadsel kombel käe ette teised sõitjad. Nimelt oli noor itaallane põhjustanud Monza etapil ränga massiavarii, kus hukkus andekas rootslane Ronnie Peterson.
Patresele oli hooaja jooksul varemgi pandud süüks võimetust oma sõiduvigu tunnistada ning Monza tragöödia järel esitasid sõitjad Watkins Gleni etapi korraldajatele ultimaatumi: kui Patrese võistleb, siis meid te rajal ei näe. Nagu arvata võis, teatasid ameeriklased seepeale itaallasele, et tal ei maksa USAs startipääsemist loota.
2002. aastal tegi USA GP-ks nutika käigu Sauberi tiim, kelle sõitja Felipe Massa oli eelmisel etapil kokku põrganud Jaguari mehe Pedro de la Rosaga ja saanud selle eest karistuseks stardirivis kümme korda tahapoole tõstmise. Sauber aga avastas, et reeglites räägiti karistuse kandmise puhul «järgmisest etapist», mitte aga «sõitja järgmisest etapist».
Seetõttu tehti kaval lüke ja brasiillase asemel pandi teise auto rooli Heinz-Harald Frentzen. Sakslast Massale määratud karistus mõistagi ei puudutanud, Massa sai aga «karistuse ära kanda» etapil, kus ta isegi ei osalenud.
Veel veidi ajalukku kiigates on Hamiltoni autot küljelt müksanud Vettel suisa paipoiss – vormel 1 sarjas on korduvalt nähtud suisa käsikähmlust. 1977. aastal tegi Hunt Kanada etapil avarii talle jalgu jäänud meeskonnakaaslase Jochen Massiga ja oli seejärel nii vihane, et tahtis sõidu ajal otse piki rada tagasi boksi marssida. Kui rajatöötaja püüdis teda ohtlikust kohast minema tirida, kostitas Hunt tülikat segajat lõuahaagiga. Maailmameistrit trahviti tembu eest mitme tuhande dollariga, mis oli toona suur raha.
1982. aastal pidasid Hockenheimis pärast kokkupõrget otse raja ääres improviseeritud poksimatši Eliseo Salazar ja Nelson Piquet. Viis aastat hiljem ärritus aga Mansell Belgias toona kollanoka rollis olnud Senna peale, kui too talle teed ei andnud. Pärast katkestamist Lotuse boksis Sennat pisut raputamas käinud Mansell lootis ilmselt noort brasiillast ehmatada, kuid erilist tolku sellest polnud – järgmisel etapil Monacos sai Senna oma karjääri esimese võidu kuulsal tänavarajal.
1989. aasta MM-tiitli saatus selgus kabinettides, kui McLareni mehed Senna ja Alain Prost olid Jaapanis kokku põrganud. Reeglite rikkujaks jäi Senna ja prantslane krooniti maailmameistriks. Aasta hiljem oli Prost juba Ferraris ja mehed heitlesid taas tiitli pärast, kui parima stardikoha välja sõitnud Sennal kästi Suzukas startida mustemalt rajapoolelt.
Brasiillane oli veendunud, et FIA prantslasest president Jean-Marie Balestre soosis otsust langetades kaasmaalast Prosti. Sestap võttis Senna vastu omapoolse otsuse – maksku mis maksab, ent avakurvi läheb tema liidrina. Prost saigi eeldatult parema lähte ja oli avakurvi keerates peaaegu terve autopikkuse jagu ees. Senna ei andnud aga järele ja toimus kokkupõrge, mõlemad vormelid paiskusid teelt välja. Punktiarvestuses ees olnud Senna kindlustas seeläbi MM-tiitli, mingeid karistusi sedapuhku ei järgnenud.
1994. aastal juhtus midagi sarnast, kui punktitabeli liider Schumacher vääratas hooaja viimasel etapil Adelaide’is liidrikohal sõites ja rammis seina. Selja taga luuranud Hill nägi möödumisvõimalust, kuid seda märganud sakslane keeras talle ette. Avarii järel katkestasid mõlemad, maailmameistriks krooniti Schumacher.
Neli aastat hiljem lubas tulivihane sakslane Spa rajal pasunasse anda David Coulthardile, kes liikus paduvihmas tema arvates põhjendamatult aeglaselt. Tagantpoolt lähenenud Schumacher ei märganud õigel hetkel Coulthardi autot ja sõitis sellele tagant otsa, olles sunnitud katkestama.
«Kas sa üritad mind tappa?!» olevat olnud maruvihase Schumacheri sõnum šotlasele. Vaid Ferrari toonase tiimipealiku Jean Todti kärme reaktsioon päästis mehed karvupidi kokku minemast. 2005. aastal sattusid samal rajal kokku Schumacher ja Takuma Sato, siis pääses jaapanlane kõrvakiiluga – ent võis ühtaegu õnnelik olla, et kandis tol hetkel kiivrit.
2006. aastal tembutas Schumacher aga Monacos, kui imiteeris kvalifikatsioonis eksimust ja rikkus seeläbi tiitlikonkurendi Fernando Alonso kiire ringi. Kohtunikud näitemängu uskuma ei jäänud ja tõstsid Schumacheri stardirivi lõppu, lisaks jäi sakslasele mõneks ajaks külge piinlik petise maine.
Vetteli ja Hamiltoni konflikti puhul ei saa mingeid uusi asjaolusid enam avalikkuse ette tulla, sest autode telemeetriat on FIA juba analüüsinud ja selle isegi avalikustanud. Küll aga võib eeldada, et Vettelile antakse vähemalt võimalus kohtunikele juhtunust oma versioon esitada, sest Bakuus teda nende jutule ei kutsutudki.
Sakslane on praegu 12 trahvipunktist ja sellega automaatselt kaasnevast ühe-etapilisest võistluskeelust vaid kolme punkti kaugusel, sest koos Bakuust teenitud kolme karistuspunktiga on tal nelja intsidendi eest koos üheksa punkti. Pärast Austria etappi langeb aga üks karistus neljast ära, sest selle määramisest möödub aasta. Nii peabki sakslane end nädala pärast peetaval etapil pisut talitsema, aga võib seejärel jälle emotsioonidele voli anda.
Allikad: Autosport, Iltalehti