Jalgpallimaailma üks müsteeriume lahendatud: miks mängiti 1978 MMil mustade väravapostidega?

Argentiina võitis kodusel MMil oma esimese tiitli. Finaalis alistati 3:1 Holland. Foto: AFP/SCANPIX

Jalgpalliväravad on üle maailma väga standardsed. Laius 7,32, kõrgus 2,44 meetrit, postid ümarad ja valged. 1978. aastal Argentiinas toimunud MMil olid väravapostide alumised otsad aga värvitud mustaks. Miks ometi?

Tegu oli küsimusega, mis painas Guardiani ajakirjanikku David Forrestit pea 40 aastat, enne kui puhas juhus viis ta Buenos Airese restoranis kokku kelneriga, kes töötas kõik need aastakümned tagasi MM-finaali võõrustanud Estadio Monumentalil. Just tema ja teiste sarnases ametis olnud töömeeste käe läbi said MMil kasutuses olnud väravapostid endale pintsli ja musta värvi abil leinalindid.

Argentiinas oli nimelt 1976. aastal läbi viidud sõjaväeline riigipööre ning MM toimus riigis, mis elas juba mitmendat aastat hunta hirmuvalitsemise all. Nagu diktatoriaalsele riigile kombeks, läksid inimesed üleöö kaduma ning neid ei nähtud enam kunagi. Selle tragöödia keskel tõmbas MM järsku Argentiinale kogu maailma tähelepanu.

«Kõik teadsid kedagi, kes teadis kedagi, kes läks kaduma. Kõik töötajad tahtsid meelt avaldada ja teadsime, et maailm vaatab. Me arutasime murule sõnumi pügamist või reklaamplagude üle värvimist – midagi, mis jääks telerist näha,» meenutas Ezequiel Valentini toonast meelsust. Nende plaanide elluviimine oleks aga võrdunud enda surmaotsusele alla kirjutamisega.

«Ma ei kartnud enda pärast. Hunta terror töötas nõnda, et sind pandi pelgama oma sõprade ja perekonna pärast. Iga mängija igast meeskonnast oleks pidanud MMil kandma musta käepaela tapetute mälestamiseks,» rääkis Valentini. Lõpuks värviti leinalindid väravapostidele ning selgitati spordist vähe teadnud sõjaväelastele, et tegu on jalgpallitraditsiooniga. Et hunta rõhutas kõikjal traditsioonide austamist, jäid mälestusmärkideks muutunud väravapostid püsti.

Sõjaväeline võim lõppes Argentiinas 1983. aastal.