Analüüs: 3 järeldust raevukalt alustanud Flora eurosarjast langemise kohta
Lisatud galerii ja mängijate-treenerite kommentaarid!

Jalgpalli Euroopa liiga esimese eelringi korduskohtumises asus avamängus Sloveenia kõrgliigas mullu neljanda koha saanud Domžale vastu kiiresti 2:0 juhtima, kuid kaotas lõpuks 2:3 ja langes koguskooriga 2:5 konkurentsist.

Flora alustas kohtumist oivaliselt – juba 50. sekundil kasutas Zakaria Beglarišvili hiilgavalt ära Domžale väravavahi Dejan Milici seiklemise ja kehva klaarimise, kui saatis palli 35lt meetrilt valveta väravasse. Eelmine lause kõlas oluliselt lihtsamalt, kui Beglarišvili meisterlik sooritus väärinuks.

Nädalataguse avamatšiga võrreldes justkui ümbersündinud Flora jätkas marulist ründamist. Ei mingit krampi, ei mingeid ahelaid. Peagi tabas Mihkel Ainsalu latti, ent 21. minutil juba võrku, kui realiseeris 2:0 tabamuseks Beglarišvili ja Rauno Alliku meisterliku eeltöö.

Poolaja lõpuni pidu paraku ei kestnud. 2:0 kaotusseisu jäämise järel paranes Domžale ründemäng ning 40. minutil jõudis Ivan Firer sihile. Eurosarjades kehtiva võõrsil löödud värava reegli tõttu vajas Flora nüüd igal juhul kolmeväravalist võitu ehk kahte väravat veel. Väike ime jäi sündimata, vaid mäng lõppes 2:3 kaotuse ja Domžale edasipääsuga. Postimehe sporditoimetaja Ott Järvela analüüs Flora – Domžale duellist läbi kolme järelduse.

1. Flora ei mänginud potentsiaali välja. Kui tänase mängu avapoolajal tegutses Flora üle, siis avamängus Sloveenias oluliselt alla võimete. Tagantjärele tarkus ütleb, et Flora mänguplaan ja hoiak olid nädala eest liialt tagasihoidlikud, mis kokkuvõttes kätte maksiski. Kui palju oli siin treener Arno Pijpersi juhtnööre ja kui palju mängijate enda alateadlikku otsust (mida omakorda võis mõjutada Flora ajalooline eurosarjanukrus), teavad vaid asjaosalised ise, aga tulemus oli paraku, et 23. hooaega eurosarjas mänginud Flora langes 21. korda konkurentsist juba esimesel tõkkel.

2. Üks käik jäi puudu. Kui Flora esmane reaktsioon Domžale väravale oli positiivne – kehakeel jäi positiivseks, ründeind ei raugenud, võitluslikkuse nivoo püsis kõrge – siis pikemaajalisem kahjuks mitte. Teisel poolajal rohevalged enam Domžalet marulisele survele allutada ei suutnud. Jõudu lihtsalt polnud. Ning kui Rauno Sappinen 63. minutil vigastuse tõttu välja vahetati, polnud Arno Pijpersil pingilt eurosarjatasemele vastavat alternatiivi võtta. Sappineni asendas Roman Sobtšenko ja neli minutit hiljem tuli Zakaria Beglarišvili asemel platsile Mark Anders Lepik. Nende kaliiber paraku sama suur ei olnud. Üks käik, mis pidanuks lisanduma vahetuspingilt, jäi puudu.

Flora ei suutnud enam palli rünnakul hoida ning pallikaotuste tõttu sattus kaitse suurema surve alla. Oli puhas ime, et Domžale ründaja Jan Repas suutis 10 meetrilt tühjast väravast mööda lüüa ja 2:2 viik sündimata jäi. Võidust ja ka viigist jäädi ikkagi ilma, sest 85. minutil tabas Senijad Ibricic penalti ja 89. minutil Jure Balkovec karistuslöögi, mis andsid Domžalele lisaks edasipääsule ka 3:2 võidu.

3. Flora peab oma filosoofiat kohendama. Enda klubi kasvandike ja/või noortega mängides võib näidata haaravat jalgpalli ja paiguti ka tulemuslikku – Eesti kõrgliigas ollakse võidetud 15 järjestikuse võidu tulemusel liider – aga rahvusvahelise läbilöögi nimel on vaja mõne võtmepositsiooni nimel sajalisi luhvtitada ja välismaalt täiendus hankida. Tavapäraselt lühike eurohooaeg tõestas seda.

* * *

FC Flora poolkaitsja ja kapten Brent Lepistu: «Täna nägi võrreldes esimese matšiga hoopis teistsugust Flora meeskond. Mehed olid enesekindlad ja agressiivsed, julgesid palliga mängida ja tahtsid võidu koju tuua. Algus oli super, kui läksime 2:0 ette. Ei ütleks, et meiega seejärel midagi juhtus, aga jällegi lõid vastased individuaalse meisterlikkuse pealt meile värava. Saatuslikuks sai, et me vajusime esimese poolaja lõpus veidi laiali – ei suutnud täpselt ära määrata, kas teeme kõrget või kompaktset pressi ja vastane karistas selle ära. Tulnuks 2:0 peal mängu veidi rahustada ja rohkem kaitsest lähtuvalt mängida. Hurraa sai saatuslikuks.»

Domžale peatreener Simon Rožman: «Õnnitlen oma mängijaid, sest matš ei alanud meie soovide kohaselt ja sattusime Flora kiirete väravate läbi halba olukorda. Avapoolaja lõpus löödud värav muutis meie ülesande lihtsamaks. Teiseks poolajaks muutsime süsteemi, kuna Flora oli väga agressiivne ja ohtlik. Soovisime ühe käigu lisada ja kui lõpuks teise värava lõime, siis soovisime juba võitu, mis õnnestus ka hankida.

Tänane mäng oli keeruline, aga kahe mängu kokkuvõttes olime tugevam meeskond. 1:0 värav, kus meie väravavaht jämedalt eksis, juhtub üks kord 100 aasta jooksul. Aga sellised asjad on jalgpalli osa ja meeskond sattus stressi. Kulus 15-20 minutit enne, kui mängijad jõudsid oma tavapärasele tasemele ja edasise mängu jooksul oli esitus juba parem.»

FC Flora peatreener Arno Pijpers: «Soovisime näidata pealtvaatajatele head jalgpalli näidata ja uskusin, et oleme hoogsaks avapoolajaks valmis. Eurosarjamänge saab pidada üks kord aastas ja need on noorte jalgpallurite jaoks tähtsad. Mäletan, kui Joel Lindpere, Raio Piiroja ja Ragnar Klavan minu käe all eurosarjas mängides oma rahvusvaheliste mängude karjääri alustasid.

1:2 värav enne vaheaega oli meie jaoks halb üllatus, mis tegi ülesande keeruliseks, sest pidime üritama kolmandat ja neljandat väravat. Üritasimegi, aga kulutasime rohkelt energiat. 2:0 seis vaheajal võimaldanuks rahulikumalt võtta.“

Keset esimest poolaega polnud 2:0 seisu peale võimalik mängu rahustada, sest seda saanuks teha ainult vahetusega, kuna olime koosseisu nimetanud ründavamatesse, mitte kontrollivamatesse rollidesse sobivad mängijad.

Jah, me olime avamängus liiga kaitsvad, mis oli natuke minu viga, sest valmistasin mängijaid liialt kohtumist kontrollima, mistõttu jätsid nad enda tavapärase jalgpalli mängimata.»

Tagasi üles