Eesti mees sai esimesena staadionimaratonis kuninglikust piirist jagu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Margus Luhtoja suutis esimese eestlasena kulutada 105 staadioniringi läbimiseks vähem kui kolm tundi.

FOTO: Anna Markova

18.-19. juulil toimunud 4. Ida-Virumaa staadionimaratonil sündisid Eesti staadionimaratoni meeste ja naiste rekord. Sellega said hakkama Margus Luhtoja ja 24-tunni jooksu Eesti rekordi omanik Karmen Lepp.

Meestest ületasid 2015. aastast German Terehhovi nimel olnud staadionimaratoni Eesti rekordi 3:06.42 sel aastal kaks meest. Rekordi võttis enda nimele Margus Luhtoja, kes võitis õhtumaratoni tulemusega 2:49.29.

«Suhteliselt hästi pidasin vastu, arvestades, et laupäeval jooksin Võhmas maratoni. Üritasin algusest peale hoida 3.50-3.55 tempot kilomeetrile, lõpupoole kiirus kohati natuke kukkus, aga paar viimast kilomeetrit suutsin siiski talutavalt tulla. Täitsa mõnus oli staadionil joosta, raja kate ka päris mõnusalt joostav, parem kui ootasin,» ütles Luhtoaja ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Samas jooksus sai teise koha endine rekordi omanik Terehhov ajaga 3:36.11 ja kolmanda koha Andrus Rüütelmaa ajaga 3:36.11.

Enne selle aasta võistlust püsinud meeste tipptulemuse ületas ka öömaratoni võitja Allan-Peeter Jaaska, kelle tulemuseks kujunes 3:02.10. Öömaratoni teiseks tuli Sergei Borisov ajaga 3:30.50 ja üldjärjestuses kolmas oli naiste võitja Karmen Lepp, kes ajaga 3:48.20 ületas 10 minuti ja 23 sekundiga Viia Kaldami poolt 2016. aastal püstitatud Eesti tipptulemuse. Ühtlasi osutus Lepp kiiremaks kui eelmisel aastal Venemaa esindaja Tatiana Sviridova joostud Iisaku staadioni rekord 3:51.54. Lepa nimel on eelmise aasta sügisest ka Eesti 24 tunni jooksu tipptulemus 173,319 kilomeetrit.

Staadionimaraton on oma kindla koha leidnud ka Eesti maratonide kogumise edetabeli tippu kuuluva Rein Pärna ja Leili Teeväli kalendris. Rein Pärn läbis Iisakus oma 361. ja Leili Teeväli jaoks oli Iisaku jooks elu 212. maraton.

Tagasi üles