Postimehe video: Marko Albert, Ain-Alar Juhanson ja Raivo E. Tamm tutvustavad 2018 Tallinnas peetavat täispikka Ironmani

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

2018. aasta 4. augustil toimub Tallinnas Ironmani-sarja täispikk võistlus. Triatloni kuningliku distantsi – 3,8 km ujumist, 180 km jalgrattasõitu, 42,2 km jooksu – pidepunktid on lennusadam ja Vabaduse väljak.

Võistluse peakorraldaja, endine tipptriatleet Ain-Alar Juhanson möönis, et esimest korda tekkis tal mõte Tallinnas täispikk Ironman korraldada üheksa aastat tagasi, kui ta alustas Paide triatloni korraldamisega. «Aga toona ei julgenud ma mõttest väga rääkida. Nüüdseks oleme korraldajatena arenenud, sest esmalt toimus Pühajärve triatlon, millest kasvasid välja TriStar ja TriSmile ning lõpuks mullu esimest korda Otepääl toimunud poolpikk Ironman. Meie korraldusmeeskond on täispika triatloni jaoks selgelt küps,» rääkis Juhanson.

Tallinnast saab Kopenhageni kõrval alles teine Euroopa pealinn, mis täispikka Ironmani võõrustab. Juhansoni hinnangul on sihtkoht rahvusvahelise tasemega tippude jaoks ahvatlev. «Tallinnasse on nii lihtne tulla ja võistluskeskus asub lennujaamast kõigest 2,5 kilomeetri kaugusel. Tallinn on hansalinnana olnud ajalooliselt põhja, lääne ja ida kohtumispaik ning usun, et kõik need erinevad suunad ja regioonid on valmis meie juurde reisima ja tähistama suure triatloniga Eesti 100. sünnipäeva.»

Marko Albert on Tallinna Ironmani ajaks 39aastane, ent kui tervis vähegi lubab, kavatseb kindlasti stardis olla. Võistlustrass tõotab kogenud triatleedi hinnangul põnevat võistlust. «Ujumise saab loodetavasti heas ja rahulikus vees ära teha ning see peaks tulema suhteliselt sile ja kiire. Rattasõidutrassi asfalt nõuaks mõnes kohas veidi kohendamist, ent on üldiselt okei ja kiirelt sõidetav. Aga jooksurajal tuleb igal ringil (neid on kokku neli – toim) kaks korda Toompeale tõusta... see paneb kirstu sellise mõnusa viimase naela! Tuleb silmas pidada, et kuigi jalgrattatrassil tõusud puuduvad, siis siledat maad pole lihtne sõita, sest puhkemoment puudub, vaid kogu aeg tuleb vändata ja vändata, mis võtab jooksuks jala üpris tühjaks. Aga kergemal mehel on ikka mäest hõlpsam üles minna,» rääkis Albert.

Aga Ironman ei seisne ainult tippspordis, sest stardijoonele asuvad ka harrastajad. Nende seas on kindlasti näitleja Raivo E. Tamm, kes läbis tänavu hea eeskuju saadikuna Otepää poolpika triatloni, milleks valmistumist alustas kevadel Juhansoni juhendamisel.

Kuivõrd julgelt Tamm täispika triatloni starti läheb? «Eks kõik need võistlused ole teinud mind julgemaks. Esimene, Jüri duatlon ehmatas veidi ära, sest mul oli väga vähe jooksutrenni tehtud, kuna olin kaalus üsna palju tänasest raskem. Kilode kadudes läks jooks üha kergemaks ning iga võistlusega oli tunne, et ma enam ei karda seda Otepää poolpikka Ironmani.

Järgmisel aastal kavatsen enne Tallinna täispikka ka Otepää poolpika triatloni läbi teha. Otepää tänavune ilmastik tähendas väga ränka katsumust, peaaegu nagu oleks täispika triatloni läbinud, sest tuul oli pöörane, Pühajärve lained merelainete kõrgused ja rattasõidu tõusudel puhus tuul vastu. Päris karm esimese poolpika triatloni kohta – loodus ikka sakutas korralikult raja peal.»

Samas ei mõjunud keerulised olud pelutavalt, vaid vastupidi – triatlonirahvaga üheskoos pingutamine meeldib Tammele tohutult. «Mulle on meeldinud trenni teha ja silmnähtavalt selle käigus ise muutuda. Abikaasa ütleb kah, et olen hoopis teine mees. Ain-Alar on väga lahe inimene ja väga hea treener. Imetlen, mida ta minuga on suutnud teha. Ta ise väidab, et põhiautor olen mina, aga ilma temata poleks ma raudkindlalt midagi säärast saavutanud. Aga lisaks treeningutest vaimustumisele on ka võistlustel osalemine meeldiva seltskonna tõttu tore. Kui esikümne tippsportlased mulle mitmenda ringi sisse teevad, siis hüüavad nad alati «Tubli Raivo, läheb-läheb!» Õhkkond triatlonidel on fantastiline.»

Tamm möönis tänasel Tallinna Ironmani tutvustamisüritusel, et «ei» ütlemine pole tema tugevam külg. Kas spordiürituste korraldajatel tasub seega tulevikuski kergelt hullude ideedega tema juurde tulla? «Kui nüüd Allar Levandi küsib, siis suusahüpet ma tegema ei hakka. Aga muidu – miks mitte? Sporditegemine kisub mul perekondlikuks teemaks, sest abikaasa märkis, et soovib kah triatloni ette võtta. Ning päev pärast Otepää poolpikka Ironmani jooksin kahe-aastase pojaga Ironkidsi 500 meetri võistluse läbi. Spordipisik on meil sügavalt sees.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles