Iluuisutamine - kroonprintsess kõigutab jääkuninganna trooni

Venemaa iluuisutaja Jevgenia Medvedjeva.

FOTO: Valery Sharifulin/Valery Sharifulin/TASS/Scanpix

Iluuisutamine on, nagu ikka, taliolümpiamängude üks kroonjuveele ja olukord pole erinev ka Pyeongchangis - kõige kallimad ja nõutumad piletid on just iluuisutamisvõistluste omad.

Glamuur. Spordis on tihti sellest puudu. Või(s)tlejad lõpetavad oma soorituse, laubal leemendab higi, vahel veri, nad on väsimusest murtud lihaskogumid, mis vaevu inimest meenutavad. Iluuisutamine särab sel hetkel aga kõigist teistest spordialadest ülemana: higi ja kukkumistega kaasas käivaid sinikaid ei ole võimalik vältida, aga vaatamata kõigele paari minutiga jääle jäetule, on atleet sooritust lõpetades alati kaunis, viimistletud, särav.

Viimased aastad on üks sportlane säranud eredamalt kui ükski teine konkurent. 2015. aastal Tallinnas toimunud juunioride MMil sai alguse venelanna Jevgenia Medvedjeva võidumarss, millel ei näinud lõppu. Kaks GP-finaali, EM ja MM – kõigil neist oli ta naiste üksiksõidus vastastest üle ning krooniti kindlaks tšempioniks.

Kui suureks täheks teda kodumaal peetakse, näitasid venelased maailmale mullu detsembris. Kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) arutas Sotši olümpial massiivse dopingupettusega vahele jäänud Venemaa Pyeongchangis osalemise küsimust, saadeti ROKilt armu paluma just 18-aastane Medvedjeva.

«Mul on au täna siin olla. Aitäh, et andsite mulle võimaluse kõnelda Venemaa sportlaste nimel. Ma olen kuni viimase hetkeni üritanud mitte tähelepanu pöörata Venemaa sporti puudutavatele negatiivsetele uudistele. Ma arvasin, et meil, puhastel Vene sportlastel, pole põhjust millegi pärast muretseda. Kui keegi tõesti saatis korda dopingureeglite rikkumisi, siis meil kohe kindlasti nendega midagi pistmist ei olnud,» mängis venelanna ROKi täitevkomitee ees süütut, kuid muutis siis kiiresti  oma tooni ja ähvardas OMi boikoteerida. «Mulle on vastuvõetamatu variant, et võiksin olümpiamängudel võistelda ilma Venemaa liputa ja neutraalse sportlasena. Ma olen oma riigi üle uhke ja mul oleks suur au seda olümpial esindada. See annab mulle jõudu ja inspireerib mind esinedes.»

ROKi juhtide hingepaelu Medvedjeva avaldus helisema ei pannud – venelased peavad Pyeongchangis võistlema olümpialipu all. Nende seas ka Medvedjeva, kes tuleb siiski jääle (loe: sööb oma sõnu). Jätkuvalt favoriidina, kuigi resümeele lisandus vahepeal üks poriplekk – tänavusel EM-il piirdus venelanna hõbemedaliga, sest kulla noppis koondisekaaslane Alina Zagitova.

Nõnda saadeti Venemaa iluuisutajad Pyeongchangi. Eesplaanil Jevgenia Medvedjeva, tema kannul tema peamine rivaal ja ohustaja Alina Zagitova.

FOTO: Grigory Sysoev/Sputnik

Uuralitest pärit kõigest 15-aastase Zagitova võit polnud üllatus, sest esikoht kuulus talle ka tänavuses GP-finaalis, mis on olümpia ja MM-i järel käimasoleva iluuisuhooaja tähtsuselt kolmas jõuproov. Medvedjeva jäi GP-finaalist jalavigastuse ravimise tõttu eemale. EM-il oli ta jääl tagasi, kuid kaotas Zagitovale nii lühi- kui ka vabakavas. Kas väike kohmetus pärast sunnitud võistluspausi või ongi jõujooned maailma iluuisutamises muutumas?

«Paras kurioosum, et neil kahel on sama treener ja Zagitova võistles EM-il ju Medvedeva vanas kostüümis,» muheleb naiste võitlusele mõeldes kolmedel olümpiamängudel Eestit esindanud Margus Hernits, kes kommenteerib Kanal 2-s ja Postimehes Pyeongchangi olümpiamängude iluuisuülekandeid.

Märgid võimuvahetuses on Hernitsa sõnul õhus: «Zagitova vastu on Medvedjeval praegu raske, sest Zagitova on hästi stabiilne ja teeb kõik oma hüppeelemendid kava teises pooles, mis tähendab, et ta saab nende eest rohkem boonuspunkte. Medvedjeva selleks võimeline ei ole. Sealt punktivahe tekibki.»

Kui eestlased lootsid läbi Kelly Sildaru teada saada, kuidas 15-aastase sportlase närvikava OM-pingele vastu peab, siis venelastel on seesama küsimus Zagitova kohta. «Moskva GP-finaali vaadates jäi mulle mulje, et liiga suure löögina teine koht Medvedjevale ei tulnud. Ilmselgelt ei meeldi kellelegi teiseks jääda, aga ta ei näidanud seda kuidagi välja. Ta ongi väga tugev inimene,» usub Hernits, et kogenum venelanna ei lase end konkurentsist kõigutada.

Meestest võidutses EM-il kuuendat aastat järjest hispaanlane Javier Fernandez, aga erinevalt venelannadest tema Pyeongchangi kullalootustega ei sõida, sest kirkaim medal jagatakse ilmselt USA-Aasia teljel.

Kui 2010. aastal krooniti Vancouveris olümpiavõitjaks ameeriklane Evan Lysacek, kes ei pidanud Jevgeni Pljuštšenko ees kulla võitmiseks tegema ainsatki neljakordset hüpet, siis vahepealsete aastatega on meeste tase kerkinud aga kosmosesse: USA esinumber Nathan Chen on suutnud ühte kavva mahutada neid suisa viis.

«Neljakordne hüpe on erakordselt keeruline, kõige keerulisem element iluuisutamises. Mõnele uisutajale sobib see hästi, mõnele mitte – väga huvitav,» mõlgutas Moskvas toimunud EMil mõtteid nüüdseks jäält pensionile jäänud Pljuštšenko. Seega on Chen suurfavoriit?

Kui ameeriklane Nathan Chen suudab kõik neljakordsed hüpped maanduda, siis peaks olümpiakuld kuuluma talle. Aga nende hüpete edukas maandumine on keeruline...

FOTO: MATTHEW STOCKMAN/AFP

«Ma pigem arvan, et ei ole,» sõnab Hernits. «Chen on ju neid neljakordseid hüppeid varemgi teinud. Küll mitte viit, aga kolm-neli. MMil ei mahtunud ta nendega poodiumilegi (lõpetas kuuendana – toim). Teise hinde osakaal on tegelikult väga suur ja Chen kava ülesehituse poolelt väga ei hiilga. Kui ta kõik viis hüpet ära teeb, siis on talle ilmselgelt raske vastu saada. Aga selle tõenäosus … Nagu Pljuštšenko ütles, on see väga raske hüpe – teha neid pinge all ära viis tükki ja sinna vahele ka mingi kavaehitus? Kipub natukene ulme valdkonda.»

Ameeriklase üks peamisi ohustajaid võiks olla 23-aastane jaapanlane Yuzuru Hanyu, kes oma karjääri jooksul püstitanud 12 maailmarekordit – viimati mullusel MMil vabakava eest saadud 223,2 punktiga – ning võitis kuldmedali ka Sotši olümpial. Ometi tuleb viimastel aastatel uisujääd valitsenud Hanyu võidušanssidest rääkida tingivas kõneviisis, sest meest pole viimastel kuudel näha olnud. Novembris maandus olümpiavõitja treeningul pärast neljakordset hüpet halvasti ja tegi liiga hüppeliigesele. Vigastus osutus visaks taanduma ning järjepanu on jaapanlane loobunud kõigist võistlustest. Olümpiamängud on tema tänavune esimene start.

«Kas ta ikka on tervise ja vormi poolest sellises seisus, et ta saab minna ja sõita oma parima tulemuse ära? Hanyu puhul on see praegu peamine küsimus. Kommentaare jagatakse, et tervisega on kõik okei, jalg on paranenud, aga nad on sisult jäänud nii lakooniliseks, et tegelikku tõde ei tea keegi,» selgitas Hernits. Jääl hakkas jaapanlane harjutama kõigest kuu enne olümpiastarti. «Tõde selgub ilmselt Pyeongchangis,» tõdeb Hernits.

Viimati suutis kahel olümpial järjest iluuisutamises kuldmedali võita ameeriklane Dick Button. Aasta oli siis 1952. Samas on jaapanlastel lisaks ässale taskus ka kuningas – kui Hanyu ikkagi ei suuda, siis loodetakse mullusel MM-il tema järel teise koha teeninud Shoma Unole. Fernandezi ees võitis siis pronksi hiinlane Jin Boyang.

Iluuisutamisprogramm algab Pyeongchangis 9. veebruaril ja nelja päevaga selguvad esmalt olümpiavõitjad nelja aasta eest Sotši esimest korda kavva kuulunud võistkonnavõistluses. Nii-öelda tavapärastest aladest on esimesena kavas paarissõit.

EMil kuulus paarissõidus kolmikvõit Vene duodele, kusjuures Jevgenia Tarasova ja Vladimir Morozov edestasid lähimaid konkurente enam kui 10 punktiga. Aga Euroopa kõige tugevam duo, Saksamaad esindavad Aljona Savtšenko ja Bruno Massot jäid võistlusest kõrvale. Ametlik põhjus olümpiale keskendumine, aga kõlakad räägivad vigastusprobleemidest. Kullanõudlejad on kindlasti ka valitsevad maailmameistrid Sui Wenjing ja Han Cong Hiinast.

Jäätantsus on Pyeongchangi eel vaba veel vaid pronksmedal. «Ilmselgelt on tugev duell tulemas kanadalaste ja prantslaste vahel,» selgitas Hermits kirkamate medalite saatust. Mullusel MMil suutsid Tessa Virtue ja Scott Moir Kanadast Gabriela Papadakise ja Guillaume Cizeroni hõbedale jätta, tänavuses GP-finaalis jäid aga omakorda peale prantslased. «Mõlemad paarid on väga head ja ülejäänutest omajagu üle.»

Kanada jäätantsupaar Tessa Virtue - Scott Moir valiti vägeva talispordimaa lipukandjateks Pyeongchangi olümpia avatseremoonial.

FOTO: Sean Kilpatrick/The Canadian Press/PA Images

AJALUGU Iluuisutamine kuulus olümpiamängude kavva juba enne, kui taliolümpiamängud alguse said - nii meeste kui naiste üksiksõit, samuti paarissõit kuulusid nii 1908. aasta Londoni kui ka 1920. aasta Antverpeni suveolümpial. Alates 1924. aastast, kui Chamonix's toimus esimene taliolümpia, on iluuisutamine alati kavas olnud.

Medaliriikide arvestust juhib ametlikult võttes USA 49 medaliga (15-16-18), aga kui liita kokku Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu, SRÜ ja Venemaa medalid, tuleb summaks 56 (28-19-9). Venelastele ja ameeriklastele järgneb Austria (7+9+4=20), kes oli iluuisutamise algusaegadel väga edukas, aga võitis viimati medali 1972. aastal.

MEDALIALAD Meeste ja naiste üksiksõit ning paarissõit on olümpiakavas 26. korda. Alates 1976. aasta olümpiast võisteldakse jäätantsus ning teist korda on kavas Sotšis debüteerinud võistkonnavõistlus. Medalikomplekte jagatakse välja küll ainult viis, aga võistluspäevi on koguni 11 (+ demonstratsioonesinemine).

SUURIM STAAR Venemaa 17-aastane naisüksiksõitja Jevgenija Medvedjeva sai tänavu kevadel esimeseks naiseks pärast Michelle Kwani 2001. aastal, kes suutnud MM-tiitlit kaitsta. Eelmise ja tänavuse aasta jooksul pole Medvedjeva kaotanud ainsatki võistlust.

Iluuisutaja Jevgenia Medvedjeva. /Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

FOTO: Alexander Demianchuk/Alexander Demianchuk/TASS

VÕISTLUSPAIK Gangneungi jääareen.

OOTAMATU FAKT Olümpiakavva tahab väga pääseda veel üks iluuisutamisala - kujunduisutamine. Nimeline sarnasus kujundujumisega pole petlik, vaid asjakohane. Tegu on spordialaga, kus 20 sportlasest (reeglina naised) koosnevad võistkonnad moodustavad jääväljakul muusika saatel kujundeid. Olümpiakavva jõudmisest ollakse siiski kaugel, sest esialgu on spordiala püramiid kitsavõitu - tipptasemel tegeletakse sellega vaid Venemaal, Soomes, Rootsis, USAs ja Kanadas.

EESTLASTE OOTUSED Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti iluuisutamine olnud alati olümpial vähemalt ühe sportlasega esindatud, aga see ilus kett võib Pyeongchangis katkeda, sest kevadel Helsingis peetud MMilt ükski Eesti iluuisutaja olümpiapääset ei lunastanud. Jäänud on veel üks variant – septembri lõpus Oberstdorfis peetaval võistlusel peavad üksiksõitjad mahtuma kuue, jäätantsijad viie ja paarissõitja nelja parema riigi sekka (arvesse lähevad vaid riigid, kel naiste üksiksõidus juba olümpiakohta pole).

Tagasi üles