Mäesuusatamine - viis staari ihkavad kullapõua lõpetada

Naiste slaalomi valitseja Mikaela Shiffrin.

FOTO: Pacific Press/Pacific Press/Sipa USA/Scanpix

Pyeongchangi taliolümpiamängudel jagatakse murdmaasuusatamises välja kokku 11 medalikomplekti, kusjuures üks neist esimest korda olümpiakavva kuuluval alal.

Geograafiliste eripärade tõttu on mäesuusatamine Eesti spordisõprade jaoks jäänud pigem kaugeks, ent maailmas sellest naljalt populaarsemat taliala ei leia. Parimal juhul 150-kilomeetrisel tunnikiirusel mäest alla tuhisevate sportlaste olümpiavõistlusi oodatakse pingsalt nii Kesk- kui Põhja-Euroopas, ent ka Ameerika Ühendriikides, kus selle vaatajate arv ületab kordades murdmaa- ja laskesuusatamise ning suusahüpete koondnumbri.

Kellest kujunevad Pyeongchangi taliolümpiamängude nõlvade – kiirusaladel võisteldakse Jeongseonis ja tehnikaaladel Yongpyongis – suurimad staarid? Toome ära viis kõige tõenäolisemat pakkumist.

Mikaela Shiffrin (22), USA. Heledapäine Mikaela Shiffrin krooniti neli aastat tagasi Sotši olümpial slaalomis läbi aegade noorimaks olümpiavõitjaks. Lõuna-Koreas tuleb ameeriklanna, kelle puhul on meeletu talent langenud kokku tugeva töötahtega, starti juba mängude ühe suurema staarina. Enam pole ta pelgalt slaalomispetsialist, vaid naine, kes võib hea päeva korral alistada konkurendid kõigil aladel.

See aga tähendab, et Shiffrini neli aastat tagasi Sotšis välja öeldud eesmärk olümpial kõigil viiel individuaalalal kuldmedali võitmisest ei tundugi absoluutse utoopiana. Aastavahetuse paiku võitis ta 20 päeva jooksul 8 MK-etappi. Ent rõhutagem – ennekuulmatu oleks juba viiel alal medalile jõudmine.

Lindsey Vonn (33), USA. Kui Mikaela Shiffrinit peetakse USA-s mäesuusaprintsessiks, siis kuningannaks on Lindsey Vonn. Sarnaselt oma kodusele konkurendile nii sõidustiili kui ka hea välimusega pilke püüdev Vonn on võitunud rohkem MK-etappe kui ükski teine naismäesuusataja läbi aegade, ent on olümpialt teeninud vaid kaks medalit – 2010. aastal Vancouveris kiirlaskumise kulla ja ülisuurslaalomi hõbeda.

Vonni firmamärgiks on kujunenud võitlejamentaliteet. Ja tema suurimad vastased pole õigupoolest kunagi olnud kaasvõistlejad, vaid tõsised vigastused. Sotši mängud pidi Vonn põlvetrauma tõttu sootuks jätma vahele, ent nüüd on ta tagasi ja sugugi mitte halvemas hoos kui varem.

USA mäesuusataja Lindsey Vonn.

FOTO: STEPHAN JANSEN/AFP

Tina Weirather (28), Liechtenstein. Liechtenstein on võitnud taliolümpiamängudelt kokku üheksa medalit, neist neli – seejuures mõlemad kuldmedalid – tõi 37 000 elanikuga väikeriigile Tina Weiratheri ema Hanni Wenzel. Kehvad mäesuusatajad polnud ka Tina onu Andreas Wenzel (kaks olümpiamedalit) ja isa Harti Weirather (MM-kuld).

Tina Wieratheril kulus esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali teenimiseks oluliselt kauem aega kui kuulsatel sugulastel. Kiirusaladele keskendunud naine võitis aastatel 2007-2009 küll viis juunioride MM-medalit (kaks kulda ja kolm hõbedat), ent täiskasvanute seas tuli esimene medal alles eelmise aasta MM-il, kui ta võitis St. Moritzis hõbeda oma meelisalal ülisuurslaalomis, mille peafavoriidiks on Weirather ka Pyeongchangis.

Liechtensteini medalilootus Tina Weirather.

FOTO: Gabriele Facciotti/AP

Marcel Hirscher (28), Austria. Olgugi, et Marcel Hirsher on jätkuvalt alles 20ndates eluaastates sportlane, võib teda juba praegu nimetada üheks kõigi aegade silmapaistvamaks ja stabiilsemaks mäesuusatajaks. Üksnes slaalomile ja suurslaalomile keskenduv austerlane on võtnud kuuel järjestikusel hooajal MK-sarjas üldvõidu. Ta on ainus mees legendaarse rootslase Ingemar Stenmarki kõrval, kes olnud MK-sarjas poodiumil enam kui sajal korral.

Ent sarnaselt mitmele teisele antud loo kangelasele pole ka Hirscher olümpiamängudel loodetud edu veel saavutanud. Oma esimestel mängudel Vancouveris jäi ta kahel korral napilt medalita, neli aastat hiljem Sotšis tuli slaalomis hõbemedal ja suurslaalomis neljas koht. Pyeongchangis on Hirscheri eesmärgiks kaks kulda.

Aksel Lund Svindal (35), Norra. Pärast ebaõnnestunud Sotši mänge loodab kolmekordne olümpiamedalist ja viiekordne maailmameister Aksel Lund Svindal Lõuna-Koreas medalisoonele naasta. Kogenud norralane on pikka aega muret teinud põlvevigastusest viimaks edukalt taastanud. Detsembris alguses võitis ta kaheaastase pausi järel MK-etapi, millele lisandus peagi veel kaks esikohta.

Õigupoolest pole Svindal enam Norra ainus mäesuusatamise medalilootus. Tänavu on MK-etappidel juba paarkümmend poodiumikohta röövinud nn Viikingite trio, kuhu kuuluvad lisaks talle ka Kjetil Jansrud (32) ja Henrik Kristoffersen (23). Kui kogenud Svindal ja Jansrud keskenduvad kiirusaladele, siis noor Kristoffersen klammerdab norralased telekate ette ka tehnilistel aladel.

Norra veteran Aksel Lund Svindal.

FOTO: DOMINIC EBENBICHLER/REUTERS

AJALUGU Mäesuusatamine on kuulunud taliolümpia programmi alates 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis peetud mängudest. Toona oli kavas vaid üks ala – alpi kahevõistlus, kus kodupubliku ees võistelnud sakslased noppisid kaksikvõidu nii meeste kui ka naiste seas.

Selgelt kõige edukam medaliriik on olnud Austria 114 autasuga (34 kulda, 39 hõbedat, 41 pronksi), millega edestatakse teisel kohal asuvat Šveitsi ligi kahekordselt (59 medalit, millest 20 kulda, 19 hõbedat, 20 pronksi). Medalitabelist leiab 12. kohalt kääbusriigi Liechtensteini, kes on võitnud mäesuusatamises 9 olümpiamedalit (2 kulda, 2 hõbedat, 5 pronksi). Rohkem olümpiamedaleid vürstiriigil polegi ja nad on ainuke riik maailmas, kes on võitnud medalid tali-, aga mitte suveolümpialt.

MEDALIALAD Olümpiaprogramm on püsinud muutumatuna alates 1988. aasta Calgary mängudest, kui esimest korda jagati mäesuusatamises välja 10 medalikomplekti. Nii mehed kui ka naised võistlevad slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis, kiirlaskumises ja kahevõistluses. Põhiline muudatus puudutas kahevõistlust, alates 2010. aastast ei läbita slaalomirada enam kahel puhul, vaid korra, mis võimaldas võistluse ühepäevaseks teha. Pyeongchangis lisandub programmi 11. medaliala – segavõistkonnavõistlus, kus distsipliiniks paralleelslaalom.

SUURIM STAAR Marcel Hirscher (Austria) on kuuel hooajal järjest võitnud MK-sarja üldvõitjale ettenähtud Kristallgloobuse. Lisaks leiab tema auhinnakapist 8 väikest Kristallgloobust, 4 slaalomi ja 4 suurslaalomi lõikes, kusjuures eelmisel hooajal (2016-17) võitis ta kõik kolm nimetatut. Olümpiahooaeg on Hirscheri jaoks kahtlemata väga tähtis, sest kuus hooaega maailma mäesuusatamist valitsenud austerlasel on olümpiamedalitest ette näidata vaid Sotši slaalomihõbe.

Kuuekordne MK-sarja üldvõitja Marcel Hirscher.

FOTO: Eibner-Pressefoto/imago/Eibner Europa

VÕISTLUSPAIK Yongpyongi alpikeskuses võisteldakse slaalomis ja suurslaalomis, Jeongseoni alpikeskuses kiirlaskumises, ülisuurslaalomis ja alpi kahevõistluses.

OOTAMATU FAKT Mäesuusatamise olümpiadebüüdist sai osa ka Eesti, sest meie koondist esindas Karin Peckert-Forsman. Eesti Spordi Biograafiline Leksikon kirjutab: «Baltisakslasena asus 1920. aastate alguses elama Saksamaale, 1930. aastate alguses kiindus mäesuusatamisse, treenis ja võistles Baierimaal. Sai 1936 Garmisch-Partenkircheni taliolümpial alpi kahevõistluses 26. koha.»

EESTLASTE OOTUSED Eelmisel taliolümpial Sotšis hoolitses Eesti suusatajate parima individuaalse tulemuse eest väliseestlasest mäesuusataja Warren Cummings Smith, kes saavutas slaalomis 26. koha. Nimelt on olümpial alati rohkelt katkestajaid ja tehnikaaladel finišisse jõudmine tagab reeglina viisaka koha. Pyeongchangis esindavad Eestit Tormis Laine ja Anna Lotta Jõgeva, kes mõlemad osalevad slaalomis ja suurslaalomis.

Tagasi üles