Eesti võrkpallikoondis – põhjatu inspiratsiooniallikas

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Entusiastlik võrkpallifänn Kertu Laak ei saanud lihtsalt Poolast eemale jääda - vaatamata lähenevale klubihooajale reisis ta kaheks mänguks Eesti meeskonda toetama.
Entusiastlik võrkpallifänn Kertu Laak ei saanud lihtsalt Poolast eemale jääda - vaatamata lähenevale klubihooajale reisis ta kaheks mänguks Eesti meeskonda toetama. Foto: Viljar Voog

Eesti võrkpallinaiskonna diagonaalründaja Kertu Laak läheb vastu oma esimesele hooajale profisportlasena: Soomes tuleb Salo klubiga kaitsta kohalikku meistritiitlit ning teha ilma ka Meistrite liigas. Keset kõige kibedamat ettevalmistust otsustas Laak aga treenerilt paar päeva priiks küsida, et tulla Poola EMile kaasa elama meie rahvusmeekonnale.

«Entusiasm on selle asja nimi. Küsisin treenerilt viisakalt, kas mul lubatakse tulla ja öeldi, et võin neljaks päevaks minna. Siin ma nüüd olen,» naeris Laak, kes eilset mängu Poolaga enam oma silmaga näha ei saanud, sest igapäevatöö kutsus 19-aastast võrkpallurit tagasi Soome. «Võistkonnas muidugi öeldi, et Kertu läheb vaatama, kuidas Eesti Soomele kaotab, aga nüüd ma vähemalt julgen tagasi minna ja ei pea päris pea norus käima,» lisas Laak, et meie meeskond ei jäänud häbisse kummaski kahes 2:3 kaotatud mängus.

«Mulle meeldib, kuidas nad on näidanud võitluslikkust ja üheski seisus ei anta alla. Isegi kui on nii pikk suvi selja taga, suudavad nad ikkagi näidata päris head mängu,» kiidab Eesti naiskonna liige meestes peituvat sisu. «Ma loodan, et neil jätkub veel jõudu hakata ka Poolale vastu. Kaks pikka viiegeimilist ja mõnes mõttes ka masendavat mängu on selja taga. Koguda tuleb end eriti just vaimselt. Samas on see ka selline mäng, kus pingeid on vähem kui Serbia vastu.» Kaotada polnud midagi, vaid võita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles