Eesti pääseks jalgpalli Rahvuste liigas hetkeseisuga napilt mudadivisjonist

Eesti koondis alistas Küprose

FOTO: Tairo Lutter

Euroopa jalgpallis alustatakse tuleva aasta septembris uue võistluse ehk Rahvuste liigaga, kus osalevad 55 meeskonda on jagatud nelja divisjoni. Eesti koht oleks hetkeseisuga kolmandas divisjonis, kuid üsna napilt.

Erinevalt lähinaabritest Lätist ja Leedust, kelle osaks jääks D-divisjonis valdavalt Euroopa väikeriikidega madistamine, tagaks koht C-divisjonis Eestile mitu tugevat vastasseisu. Võimalused koha säilitamiseks on üpris head, sest Eestit ootavad sügisel ees veel valikmängud võõrsil Gibraltariga ning kodus Bosnia ja Hertsegoviinaga. 

Praegu on Eesti koefitsient UEFA vastavas riikide edetabelis 18,885. D-divisjoni parimatest peab Leedu (18,161) mängima võõrsil Malta ja kodus Inglismaaga, Valgevene (17,368) kodus Hollandi ja võõrsil Prantsusmaaga ning Gruusia (17,043) kodus Walesi ja võõrsil Serbiaga. Seega on üsna raske näha, et mõni neist riikidest võiks Eestist viimaste kohtumistega mööduda.

Divisjonide koosseisud selguvad lõplikult pärast käimasolevate MM-valikmängude lõppemist. Tabel lüüakse lukku 11. novembril ehk alagruppides teise koha saanud meeskondade vahel peetavad play-off-kohtumised enam arvesse ei lähe. A- ja B-divisjon koosnevad 12 meeskonnast, C-divisjonis on 15 ja D-divisjonis 16 meeskonda.

See tähendab, et kahes tippdivisjonis moodustatakse neli kolmeliikmelist alagruppi, C-divisjonis on üks kolmeliikmeline grupp ja kolm neljaliikmelist gruppi nind D-divisjonis neli neljaliikmelist alagruppi. Esimese hooaja lõppedes toimub divisjonide vahel tavapärane kõrgemale tõusmine ja madalamale langemine, ühtlasi määratakse Rahvuste liiga tulemuste põhjal edaspidi kõik asetused EM-valikmängude alagruppide loosimiseks.

Mängud toimuvad 2018. aasta septembris ja novembris, divisjonide võitjad kohtuvad omavahel divisjoni final four'is. Selle võitja pääseb 2020. aasta EM-finaalturniirile. Nii selguvad neli esimest finaalturniiril osalejat. Ülejäänud meeskonnad püüavad finaalipääset tavapärase valikturniiri kaudu.

A-divisjon (neli kolmeliikmelist gruppi)

  • Saksamaa, Portugal, Belgia, Hispaania, Šveits, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Poola, Horvaatia, Island, Wales

B-divisjon (neli kolmeliikmelist gruppi)

  • Venemaa, Põhja-Iirimaa, Slovakkia, Rootsi, Holland, Ukraina, Bosnia ja Hertsegoviina, Austria, Türgi, Iirimaa, Taani, Ungari

C-divisjon (üks kolmeliikmeline ja neli neljaliikmelist gruppi)

  • Sloveenia, Albaania, Montenegro, Serbia, Šotimaa, Tšehhi, Rumeenia, Kreeka, Bulgaaria, Iisrael, Norra, Küpros, Soome, Eesti, Aserbaidžaan

D-divisjon (neli neljaliikmelist gruppi)

  • Leedu, Valgevene, Gruusia, Armeenia, Makedoonia, Fääri saared, Luksemburg, Läti, Moldova, Kasahstan, Liechtenstein, Andorra, Malta, Kosovo, San Marino, Gibraltar

***

Ehkki divisjonide koosseisud võivad veel muutuda, tasub juba välja tuua paar fakti:

  • Belgia, Šveits, Poola, Horvaatia, Island ja Wales osalevad A-divisjonis ja nii on kõigil võimalus võita riigi koondiseajaloo esimene suur tiitel. Rahvuste liiga esimese võitja selgitavad nelja alagrupi parimad meeskonnad 2019. aasta juunis peetaval finaalturniiril;
  • suurima hüppe on septembrikuiste valikmängudega teinud Wales, kes kerkis koguni kümme kohta ehk B-divisjonist A-divisjoni;
  • B-divisjoni jäävad praeguse seisuga kunagised Euroopa meistrid Holland ja Taani ning 2018. aasta MMi korraldajariik Venemaa;
  • C-divisjoni võivad aga jääda tugevad Tšehhi, Rumeenia ja Albaania, kes kõik mängisid mullusel EM-finaalturniiril. Samuti on seal endine Euroopa meister Kreeka;
  • üks D-divisjoni kuuluv meeskond saab 2020. aasta märtsis play-off’ide kaudu kindlasti koha samal aastal peetaval EM-finaalturniiril. Praegustest D-divisjoni koondistest on varem suurturniiril osalenud vaid Läti, kes käis 2004. aastal EMil;
  • Venemaa ja Ukraina võivad kuuluda samasse divisjoni, kuid praegu kehtiva kokkuleppe kohaselt ei loosita neid sellisel juhul kindlasti samasse alagruppi. Sama kehtib Armeenia ja Aserbaidžaani kohta.
Tagasi üles