Maailma olümpiajuhid tõrguvad Venemaad karmilt karistamast

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) presidendi Thomas Bachi (vasakul) ja Venemaa presidendi Vladimir Putini suhted pidavat väidetavalt olema väga head. Kas sel on mõju ROKi täitevkomitee 5. detsembri otsusele? Foto: Mikhail Metzel/TASS/Scanpix

Peruu pealinnas Limas eelmise nädala lõpus toimunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) üldkogu pidanuks esialgse plaani järgi olema koht, kus valitakse 2024. aasta suveolümpiamängude korraldaja. Suve hakul sõlmitud kokkuleppega – Pariis saab 2024. ja Los Angeles 2028. aasta mängud – asendati olümpialinnade valimine nimetamisega. Ühtlasi tekkis võimalus tõsta fookusesse muud teemad.

Peamiseks osutus ootuspäraselt Venemaa küsimus. 2015. aasta lõpus lahvatanud ja eelmise aasta suvel suured mõõtmed võtnud dopinguskandaal jagab spordirahva endiselt kahte leeri: ühed nõuavad Venemaa karmi karistamist, teised eelistavad rangelt järgida süütuse presumptsiooni.

ROKi üldkogu teisel päeval avaldasid 16 riigi (Austria, Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Jaapan, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Singapur, Rootsi, Suurbritannia ja USA) antidopinguorganisatsiooni ning rahvusvaheline antidopinguorganisatsioonide liit (NADO) ühise pressiteate, mis kandis pealkirja «Dopingukriis ähvardab 2018. aasta taliolümpiamänge» ning algas üleskutsega: «Puhta spordi kaitsjad kutsuvad ROKi üles täitma oma kohust ja karistama Venemaad, et kaitsta puhtaid sportlasi ja olümpiamänge.»