Pyeongchangi olümpiale sõidab väikseim Eesti koondis pärast 2002. aastat

Eesti delegatsioon 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude avatseremoonial. Pyeongchangis sama arvukat esindust ei näe.

FOTO: ANDREJ ISAKOVIC/AFP/Scanpix

Juba praegu võib öelda, et Eesti koondis talvistel Pyeongchangi taliolümpiamängudel on väiksem kui 2006., 2010. või 2014. aasta taliolümpial – murdmaasuusatamise hiilgeajad on möödas ning teised alad ei suuda seda kompenseerida.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Suurima sportlasdelegatsiooni läkitas Eesti 2010. aastal Vancouverisse, kui startis 30 sportlast, kellest 14 olid murdmaa- ja üheksa laskesuusatajad. Pyeongchangis jääb mõlema ala esindatus toonasele kõvasti alla. Eesti sportlaste olümpiale pürgimine näeb spordialade kaupa loetledes välja niimoodi.

Murdmaasuusatamine. Kui nimekiri läheks lukku nüüd ja praegu, esindaks Eestit olümpiamängudel viis suusatajat: kolm meest ja kaks naist. Eesti Olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul loodetakse ja soovitakse kergitada meeste kvoot viiele. «Sel juhul saaksime arvestada nii paarissprindi kui ka teatesõiduga. Kui teenime vähem kui viis olümpiakohta, siis emb-kumb võistlus kannataks,» sõnab Raju.

Tagasi üles