Ehkki vormel 1 autod pole aastakümneid Põhjamaades kihutanud, võib see muutuda juba 2020. aastal, kui saab teoks plaan tuua kuninglik vormelisari Taani pealinna Kopenhaageni tänavatele.
Vormel 1 karussell kipub jõudma Kopenhaageni tänavatele
28. september 2017, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaande Autosport teatel on Taani endise teadus-ja tehnoloogiaministri Helge Sanderi ning Saxo Banki kunagise omaniku Lars Seier Christenseni juhitava konsortsiumi läbirääkimised sarja juhtidega jõudnud «edasijõudnud tasemele». Planeeritud tänavarada kulgeks Kopenhaageni kesklinnas, möödudes parlamendihoonest ja ületades kahte olulist silda. Sander kohtus kümmekond päeva tagasi peetud Singapuri etapil vormel 1 sarja tegevjuhi Chase Carey, kommertsjuhi Sean Bratchesi ja promootorite rühma juhtiva Chloe Targett-Adamsiga, et etapi plaane lähemalt arutada.
Rada on aidanud kujundada taanlasest endine vormel 1 sõitja Jan Magnussen ja kuulus arhitekt Hermann Tilke. Tänavaraja projekti võrreldakse Bakuu ringrajaga ning Magnusseni sõnul oleks rada valmimise korral sarja üks vaatemängulisemaid. Autospordi andmetel on asja juba arutatud ka Kopenhaageni linnaplaneerijatega, kes püüavad hinnata, kuivõrd võidusõit pealinna igapäevaelu mõjutaks.
Valitsus ja kuningapere kiidavad
Projektil on mõjukad toetajad, sest ideele on juba rohelist tuld näidanud Taani valitsus, kuninglik perekond ja Kopenhaageni linnavalitsus. Negatiivse poole pealt on plaanile kindlat vastuseisu avaldanud rohelise mõtteviisi pooldajad. Samuti on skeptikud pahased selle üle, et raja ehitamine ja etapi läbiviimine seiskaks peaaegu nädalaks liikluse kesklinnas.
Samuti vajavad korraldajad eelarve täitmiseks veel erarahastajate toetust, sest vormel 1 etapi korraldamine pole kaugeltki odav lõbu. Viimati peetud Singapuri etapi korraldajad avalikustasid näiteks, et võistluse läbiviimiseks kulub igal aastal umbes 90 miljonit eurot – sellest 60 protsenti annab riik, ülejäänud tuleb promootoritelt.
Riik teenib aga tulu kõigilt võistlusele saabuvatelt fännidelt, lisaks on tegu mainekujundusliku efektiga. «Kohtumine sarja juhtidega kulges väga positiivselt ja mulle jäi mulje, et nad oleksid Taani etapist väga huvitatud.» sõnas Sander.
«Oleme plaani erainvestoritega juba mõnda aega arutanud ja nüüd räägime sellest avalikult, sest mulle tundub, et etapi korraldamine muutub aina reaalsemaks. Vormel 1 saabumine Kopenhaagenisse oleks tohutu suur reklaam,» lisas Taani tööstusminister Brian Mikkelsen.
Põhjamaadest on võisteldud vaid Rootsis
Christensen, kelle juhitud Saxo Bank toetas omal ajal Lotuse võistkonda, on enda sõnul kindel, et tänu Põhjamaade sõitjatele oleks Kopenhaageni etapp väga publikumenukas. Lisaks taanlasele Kevin Magnussenile sõidavad praegu sarjas veel rootslane Marcus Ericsson ning mõistagi soomlased Kimi Räikkönen ja Valtteri Bottas.
«Praegu peavad nende fännid reisima vähemalt Belgiasse või Lõuna-Saksamaale, et neid sõitmas näha,» nentis Christensen. «Seega usun, et meil poleks Kopenhaageni etapi piletite väljamüümisega vähimatki probleemi. Põhjamaade ja ka Põhja-Saksamaa jaoks oleks tegu nii-öelda kohaliku etapiga. Aga kindlasti vajame sellise projekti elluviimiseks rahalist tuge nii valitsuselt kui ka erainvestoritelt.»
Taanis pole vormel 1 etappi kunagi korraldatud, ehkki aastatel 1961-62 sõideti kaks korda Magnussenide kodulinnas Roskildes. Tegu polnud aga MM-sarja arvestusse kuulunud võidusõitudega. 1961. aastal võidutses Stirling Moss ja aasta hiljem Jack Brabham. Tegu oli endisesse kruusakarjääri rajatud lühikese ja veidra rajaga, mis ehitati alguses kaldkurvidega ovaalina. Seetõttu puudus ka pikendatud rajal korralik stardi-finišisirge. Keset elurajooni ehitatud rada suleti 1970ndatel aastatel müraprobleemide tõttu.
Aastatel 1960-1995 peeti veel 11 Taani GP nime kandnud võidusõitu, kuid need olid kavas vormel-juunior, vormel 2 ja vormel 3 klassidele. Peale Roskilde ringraja sõideti veel Silkeborgi lähistel asuval Jyllandsringenil.
Kuigi Põhjamaadest on sirgunud hulgaliselt tippsõitjaid-etapivõitjaid ja kolm soomlast on võitnud neli MM-tiitlit, on vormel 1 karussell selles piirkonnas varem ametlikult külastanud vaid ühte riiki. Aastatel 1973-78 peeti Anderstorpi ringrajal Rootsi GP.
Só me lembro de um "circuito" na Dinamarca, e ele não tinha uma reta sequer: Roskilde Ring! O antes e o depois dele: pic.twitter.com/7a0yaVqGSk
— Vitor Veine (@MemoriaF1) April 7, 2017