/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
/nginx/o/2017/09/28/7149371t1h21da.jpg)
Sihtasutus Eesti Antidoping (EAD) avaldas toetust riiklike dopinguvastaste organisatsioonide ja maailma antidopinguorganisatsioonide liidu (iNADO) poolt 14. septembril tehtud pöördumisele, kus rõhutati, et praeguse olukorra jätkudes ei ole 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängude usaldusväärsus tagatud, sest Venemaad puudutav olukord on endiselt halb.
Esialgu 17 antidopinguorganisatsiooni poolt allkirjastatud pöördumise tekst (täispikkuses leitav siit) oli jõuline: «Arutati Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) kestvat keeldumist võtta Venemaa spordiajaloo ühe suurema dopinguskandaali eest vastutusele ning asuti seisukohale, et ROKi tegevusetus ohustab dopingut mittetarvitavaid sportlasi ja olümpialiikumise tulevikku.
Kaks päeva kestnud kohtumisel nõudsid riiklike dopinguvastaste organisatsioonide juhid, et ROK keelaks Venemaa Olümpiakomiteel 2018. aasta taliolümpiamängudel osaleda Sotši olümpiamängudel tõendamist leidnud korruptsioonijuhtumite tõttu ning seetõttu, et endiselt ei täida Venemaa Olümpiakomitee oma kohustust tagada puhas sport.»
Praeguseks on esialgu avaldusele pandud 17 allkirjale lisandunud 22 toetust avaldanut, kelle seas on ka EAD. «Konsulteerisin esmalt nõukoguga ja edastasin siis iNADO-le (rahvuslikke antidopinguorganisatsioone koondav instituut – toim) meie toetusavalduse,» kinnitas EAD juhatuse liige Elina Kivinukk.
Algsete allakirjutanute seas olid näiteks Austraalia, Kanada, USA, Suurbritannia ja Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani) antidopinguorganisatsioonid, nüüdseks on toetust avaldanud teiste seas ka Island, Poola, Läti, Belgia ja Šveits. Venemaa-vastane rinne üha laieneb. Kivinukk rõhutab, et ajendiks pole niivõrd Venemaa karistamine, kuivõrd puhaste sportlaste kaitsmine.
«Aega on vähe ning probleemiga tuleb tegeleda. Praegu pole suunad olnud sellised, mis sisestaks kindlust, et tagatud oleks ausate sportlaste põhjendatud ootus võistelda Pyeongchangi taliolümpiamängudel õiglases konkurentsis,» sõnab Kivinukk. «Lähiajal tuleb ROKil langetada otsus, kas ja millistel tingimustel Venemaa olümpiamängudele lubada.»
Antidopinguorganisatsioonide 14. septembri avaldus oli ROKi suhtes kriitiline, öeldes muuhulgas: «ROK peab lõpetama venitamistaktika ja viivitamata kohaldama rangeid tagajärgi. Kahtleme sügavalt, et 2018. aasta mängud on puhtad, sest ulatuslikke tõendeid Vene sportlaste dopingu kasutamise kohta 2014. aasta Sotši olümpiamängudel ei ole põhjalikult uuritud ning materjal Vene sportlaste testimise kohta viimase nelja aasta jooksul on ebapiisav.»
ROK on tõrges Venemaad karistama, sest see oleks poliitiliselt ebamugav otsus. ROK saab endale tegevusetust lubada, sest praegused antidopingureeglid on kirja pandud piisavalt sinisilmselt ega kirjelda tegevusi ja sanktsioone puhkudeks, kui nahaalsus omandab käesoleva Venemaa-juhtumi mõõtmed – rahvusvahelise antidopinguorganisatsiooni (WADA) sõltumatult uurijalt Richard McLarenilt tellitud ja 2016. aasta detsembris avaldatud raport sõnab üheselt, et Venemaal eksisteeris vahemikus 2011-15 laiaulatuslik riiklik dopinguprogramm.
Vältimaks edaspidi sarnast olukorda, on WADA töötanud kiirkorras välja uue rahvusvahelise standardi, mis peaks kehtima hakkama 1. jaanuarist 2018 ja mis reguleerib riikide ning rahvusvaheliste alaliitude karistamise dopingurikkumiste eest. «Eesmärk on, et see toimuks ühtsetel alustel ja oleks läbipaistev. Kõik asjaosalised peavad teadma, mis mingite rikkumistega kaasneb. Venemaa-juhtum näitas väga teravalt, et seni vastav regulatsioon puudus,» selgitab Kivinukk.