Kuldsed Eesti vehklejad said teenitud palga (1)

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana Mustamäe vehklemissaal oli juba ammu kohutavas seisus.
Vana Mustamäe vehklemissaal oli juba ammu kohutavas seisus. Foto: Toomas Huik

Eesti tippvehklejaid võib nüüd pidada hipsteriteks, sest oma senisest Mustamäe kodust koliti Põhja-Tallinna. Tegelikult tähendab see seda, et ajale jalgu jäänud Kännu kuke saalist liiguti uude ja moodsasse Sõle spordihoonesse.

«Sõles on õhku, valgust ja tegu on kaasaegse vehklemissaaliga. Mustamäe saalist pole enam midagi rääkida – seal on kõik nii amortiseerunud. Tuul puhus sealt akendest läbi siit-sealt. Nüüd on hoopis teine asi, kui lähed talvel normaalse valguse ja temperatuuriga saali,» võrdleb kunagisi ja praeguseid tingimusi kevadel maailmameistriks kroonitud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma.

Pikka aega lubatud, aga alles eelmisel nädalal vehklejatele üle antud uus saal on igas mõttes parem, kui vana. Kaaberma loetleb muutuseid: «Nii täiskasvanud kui ka järelkasv saavad võistlustingimustes treenida. Rajapikkus on (uues saalis) täpselt 14 meetrit, kokku 17, aga seal vanas oli võib-olla 12 – see on üks näide. Teine on metallrada: vanas saalis, kui torkasid põrandasse, läks aparaat põlema. Uues ei fikseeri aga enam põrandasse torget. Muidu oli nii, et sportlane torkab vastasele jalga ja siis hakka vaatama, kas oli jalg, põrand või midagi muud. Nüüd on kahtlased torked välistatud. Ja veel üks näitaja oli see, et kui vanas saalis kevadel-sügisel õhtul trenni tegid, siis ühel sportlasel paistis päike silma ja teisel mitte – ebavõrdsetes tingimustes oli võimatu vehelda.»

Tegelikult on seoses vehklemisega põhjust rääkida veel ühest kolimisest. Nimelt on sel nädalavahetusel peetav traditsiooniline Tallinna Mõõk epee MK-etapp liikunud Tallinna spordihallist tagasi sealsamas külje all paiknevasse Kalevi spordihalli.

«Kui päris aus olla, siis ma ei ole seal vanas uuendatud Kalevis veel käinudki, aga see atmosfäär ja hõng on seal kindlasti alles. See saal sobib vehklemisele rohkem – on madalam ja hubasem. Kergejõustikusaal läks natukene liiga suureks, vanas hallis on ikka vägevam.» nendib Kaabermaa, kes isegi Tallinna Mõõgal võistelnud. Viimased kaks aastat on tegu olnud aga naiste MK-etapiga. Mullu saavutas Kaabermaa juhendatav naiskond suisa esikoha.

«Kodus oma fännidele ja lähedaste ees võistelda on pinged isegi suuremad, sest tahtmist on rohkem,» räägib Kaaberma, et MK-sarja avaetapi kodus pidamine on suur au, aga samas ka paras kohustus. «Kui kuskil kaugemal kaotad, on järgmine päev kõik ununenud, aga siin on näiteks kõik ajakirjanikud kohe kohal ja uurivad. Eks kodus ei taha keegi kaotada, aga mingeid garantiisid anda ei saa.»

Sel nädalavahetusel peetaval tippturniiril ei saa Eestit esindada ankrunaine Irina Embrich, kes paraneb randmevigastusest. Kes matšide lõpetamise au ja kohustuse enda õlule saab, sõltub Kaaberma sõnul konkreetsest vastasest ja laupäevase individuaalvõistluse tulemustest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles