Blogi ja galerii: Eestile 3:0 võit, aga hinne kõigest rahuldav (15)

Ott Järvela
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti meeste jalgpallikoondis alistas võõrsil peetud maavõistluses Malta 3:0 tänu Rauno Sappineni 1., Sergei Mošnikovi 14. ja Henri Anieri 90. minuti tabamustele. Vaatamata positiivsele tulemusele torkas Eesti mängust silma häirivalt palju ebakõlasid.

17 000 pealtvaatajat mahutavale Ta’ Qali rahvusstaadionile kogunenud umbes kolm tuhat pealtvaatajat (miinus mõnikümmend Eesti fänni) olid peatreeneri Tom Saintfieti laupäevasest sõnumist kergelt üles köetud. 44-aastane belglane, kes varem juhendanud Namiibia, Zimbabwe, Etioopia, Jeemeni, Malawi, Togo, Bangladeshi ning Trinidadi ja Tobago koondiseid, oli lubanud panna meeskonna ründavamalt mängima.

Algus läks nii viltu kui vähegi võimalik, sest Rauno Sappinen viis Eesti juba 52. sekundil juhtima. Rahvushümnile järgnenud entusiastlik ergutamine vakatas momentaalselt. Malta jalgpalli lootus uuest ajastust sai Eesti kiirest juhtväravast valusa obaduse, tuletades meelde lõppenud MM-valiksarja, kus kümnest mängust koguti üks punkt.

Ning 14. minutil oli Eesti edu juba 2:0, kui avaväravalegi söödu andnud Sergei Mošnikov leidis kavala ja visioonirohke sööduga vasakult äärelt rünnakule lülitunud Artur Pika, kelle vastu tehti karistusalas viga. Penaltipunkti juurde seisis esmalt Sergei Zenjov, aga vabastas siis koha Mošnikovile, kes 11 meetri karistuslöögi kindlalt realiseeris.

Esimene veerandtund oli Eesti mäng ilus vaadata. Mitte ainult väravate, vaid tahte ja ambitsiooni pärast. Kuuldavasti sai Eesti meeskond neljapäeval Helsingis Soome käest saadud näotu 0:3 kolaka järel peatreener Martin Reimilt korraliku peapesu, kusjuures peamisi etteheiteid oli tarbetult vähese riski võtmine mängu üles ehitades. Rahvusvahelisel tasemel pole võimalik ainult kindla peale söötes ohtu tekitada. Tolle esimese veerandtunni jooksul oli Eesti antud patust prii. Otsustes oldi julged, palli järele ahned ja sööduvalikutes ambitsioonikad.

2:0 värava järel aga teravus kadus. Äratuskellana ei mõjunud ka Marko Meeritsa kaks pantrihüppetõrjet, kui Malta ohtlikult löögile pääses. Teise poolaja algus kulges samas rütmis – Eesti mäng logises kõvasti ja mitmest otsast ning rünnakud jäid totratesse kohtadesse toppama. Põhjus rahuloluks puudus.

Olukord pöördus paremuse poole, kui Mošnikovi asemel sekkus vahetusest Mattias Käit, kes võttis sisse koha poolkaitse südamikus. 19aastane noormees suutis Eesti mängule anda vormi, mis sealt 2:0 värava järel oli kadunud. Muuseas, täpselt sama efekti võis täheldada ka Helsingis, kus 0:3 kaotusseisus Eesti sai mängu enamvähem stabiliseeritud, kui Käit liigutati äärelt keskele.

Ühtepidi on suurepärane, et Käidi näol on Eestil olemas jalgpallur, kes suudab üksinda mängu kulgemise suunda muuta. Teisalt tekitab muret, et Eesti ilma temata hakkama ei saa. Muuseas, tänane mäng oli esimene kord 2017. aastal, kui Käit ei kuulunud Eesti algkoosseisu. Ilmselge signaal, et Reimi hinnangul on tema pakutav kvaliteet Eesti jaoks asendamatu.

Eesti ebalust tunnetanud ja kodupublikut rõõmustada ihanud Malta asus veidi ahnemalt ründama ja tekitas ka ühe väga hea võimaluse, ent Kyrian Nwoko lõi lähidistantsilt üle värava. Eestil peaaegu vedas, kui Taijo Teniste üle jala läinud tsenderdus ähvardas eest postist Malta väravasse lipsata, ent puurivaht Henry Bonello sai kämbla ette.

90. minutil õnnestus Eestil numbrid siiski ilusamaks vormida, kui Brent Lepistu ja Mattias Käit tegid hea eeltöö ning viimati koondise eest täpselt aasta tagasi (1:8 kaotusmängus Belgiale) värava löönud Henri Anier lükkas palli mõnelt meetrilt osavalt võrku.

3:0 võit kui fakt tuleb muidu kanda aktivasse, aga Eesti tänasel esitusel on sinna mahtumisega raskusi. Helsingis tehtud vead said rahuldavalt parandatud, aga näiteks Bosnia ja Hertsegoviina käest oktoobris saadud 1:2 kaotusmängus vääris Eesti meeskonna esitus rohkem kiitust kui täna Maltat alistades.

Võiduga viigistas Eesti üldbilansi mängudes Maltaga – kahe kaotuse ja kahe viigi kõrvale saadi nüüd teine võit. Eesti koondise 2017. aasta pole aga läbi. Uuel nädalal siirdutakse võistlusturneele Okeaaniasse, kus kohtutakse Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledooniaga. Neis A-maavõistlustes esindab Eestit suurelt jaolt koduliiga mängijatest koosnev meeskond ehk sisuliselt B-koondis.

ENNE MÄNGU

Eesti koondis kaotas neljapäeval Helsingis Soomele 0:3, mis oli selle aasta kolmas kaotus nelja võidu ja kahe viigi kõrval. Et Maltal võitude teele naasta, peab meeskond peatreener Martin Reimi sõnul näitama üles oluliselt suuremat ühtsust ning kinni pidama mänguplaanist.

Martin Reim laupäevasel pressikonverentsil: «Meil oli paari päeva eest halb mäng, soovime paremini esineda ja teha asju väljakul õigesti. Ma ei tea täpselt, kuidas Malta uue peatreeneri käe all mängib, aga peame oma stiilile truuks jääma ja palli valdama. Helsingis mängis kaitseliin oma mängu, aga poolkaitse ja ründajad oma mängu. Täpselt nagu Belgias mullu novembris (Eesti kaotas Brüsselis 1:8 – toim).

Aasta otsa oleme suutnud olla ühtne tiim, aga nüüd läks novembris taas nii, et me ei olnud meie ise. See mulle ei meeldinud, sest olen nõus vastu võtma töö käigus tulevad eksimused, aga mitte tegematajätmised. Algkoosseisus tuleb protsentuaalselt päris palju muutusi. Mängu täpsem iseloom sõltub eelkõige platsil olevatest mängijatest ja sellest, kes tipuründajat ja ääri mängivad. Esialgu võib-olla ei ole meie süsteem täitsa see, mis Gibraltari vastu.»

Eesti koondise mängud 2017. aastal:

Küpros - Eesti 0:0 (MM-valikmäng)
Eesti - Horvaatia 3:0
Eesti - Belgia 0:2 (MM-valikmäng)
Läti - Eesti 1:2
Kreeka - Eesti 0:0 (MM-valikmäng)
Eesti - Küpros 1:0 (MM-valikmäng)
Gibraltar - Eesti 0:6 (MM-valikmäng)
Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina 1:2 (MM-valikmäng)
Soome - Eesti 3:0.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles