/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
Jalgpalligurmaanil hakkas suu vett jooksma, kui 2014. aasta MM-finaalturniiriks loositi ühte alagruppi kokku Holland, Hispaania ja Tšiili ning teise Itaalia, Inglismaa ja Uruguai. 2018. aasta MMil sääraseid surmagruppe ei näe, sest rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) muutis süsteemi.
Möödunud öösel selgus viimane ehk 32. riik, kes mängib järgmisel suvel Venemaal toimuval jalgpalli MM-finaalturniiril, kui Peruu alistas play-off’i kordusmängus 2:0 Uus-Meremaa ja jõudis esimest korda pärast 1982. aastat MMile. Peruu koos ülejäänud 31 osalejaga loositakse kaheksasse alagruppi 1. detsembril Kremlis, Moskvas. Võrreldes eelmiste MM-finaalturniiridega on loosimise reglementi muudetud nii, et surmagruppide tekkimine on sisuliselt välistatud.
Enne täpsema selgituse juurde liikumist defineerime mõiste «surmagrupp». Paslik on sõnastus: alagrupp, kuhu kuulub vähemalt kolm meeskonda, kelle jaoks ei oleks poolfinaali jõudmine väga suur eneseületus. 2014. aasta MMil oli sääraseid nelikuid vähemalt kaks: B-alagrupp (Holland, Tšiili, Hispaania, Austraalia) ja D-alagrupp (Kostariika, Uruguai, Itaalia, Inglismaa). Mõningate mööndustega ka G-alagrupp (Saksamaa, USA, Portugal, Ghana).
Surmagrupp on reeglina seega kooslus, kuhu satuvad kokku kaks tugevat Euroopa koondist ja üks tugev Lõuna-Ameerika meeskond (või Mehhiko). Erandjuhul võib surmagrupi üks osaline olla mitut maailmaklassi mängijat omav Aafrika koondis (nagu 2006. aastal Argentiina ja Hollandiga samasse alagruppi kuulunud Elevandiluurannik; toona tuli neljandat liiget Serbia ja Montenegrot pidada autsaideriks). Aasia ja Kesk-Ameerika meeskonnad ei evi taset, et oma olemasoluga alagruppi surmavaks muuta.
2014 MMi puhul tekkisid surmagrupid, sest loosimisel kasutati kombinatsiooni asetustest ja geograafiast. FIFA edetabeli kaheksa esimest said asetuse, aga ülejäänud 24 riiki jaotati loosiurnidesse geograafia põhjal. Nii juhtuski, et asetatud Uruguai sai kaaslasteks kaks Euroopa koondist (Itaalia ja Inglismaa), ning asetatud Hispaaniale loositi Aafrika ja Lõuna-Ameerika meeskondi sisaldanud urnist juurde kõige tugevam variant Tšiili (alternatiivid olnuks näiteks Ekuador ja Kamerun) ning Euroopa urnist Holland (alternatiivid olnuks näiteks Venemaa ja Kreeka).
1. detsembril Kremlis moodustatakse loosiurnid aga ainult FIFA edetabeli põhjal. Kõik viis Lõuna-Ameerika tiimi kuuluvad kas esimesse või teise urni ning ainsad Euroopa tiimid, kes sealt väljapoole jäävad, on kolm Skandinaavia esindust (Rootsi, Taani, Island) ja Serbia. Kogu austuse juures – ükski neist neljast ei muuda alagruppi surmavaks. Samuti puudub vastav mõju kõigil Kesk-Ameerika ja Aasia meeskondadel. Aafrika viiest esindajast tekitab ainsana kerget hirmu Nigeeria, kes on neljanda loosiurni ilmselt ebameeldivaim variant.
Alagruppide loosimisel kehtib lihtne reegel: 1) samasse alagruppi ei saa kuuluda kaks Aasia, Aafrika, Lõuna- või Põhja-Ameerika meeskonda, 2) samasse alagruppi ei saa kuuluda üle kahe Euroopa meeskonna. Nende reeglite põhjal võimalikke kooslusi kokku joonistades läheb surmagrupiga keeruliseks.
Surmavaim variant oleks ilmselt Brasiilia, Hispaania, Taani, Nigeeria. Äkki ka Saksamaa, Kolumbia (või Uruguai), Rootsi (või Taani), Nigeeria (või Jaapan). Aga nelikute Portugal, Inglismaa (või Hispaania), Kostariika, Nigeeria või Belgia, Mehhiko, Taani, Nigeeria surmagrupiks tembeldamine oleks kunstlik ja naeruväärne.
Tegelikult ei oleks seda ka esmamainitud Brasiilia, Hispaania, Taani, Nigeeria, sest definitsioonile see ei vasta – Taani ja Nigeeria jaoks oleks poolfinaali jõudmine väga suur eneseületus. Nagu ka kõigi teiste kolmandasse või neljandasse urni kuuluvate meeskondade jaoks.
Tõelisi surmagruppe a la Holland-Tšiili-Hispaania-Austraalia ja Uruguai-Itaalia-Inglismaa-Kostariika seega järgmise aasta MMil ei näe.