Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi 5500 silmapaarile pakutud kahe tunni ja 20 minuti pikkune tenniseetendus ei jätnud kahtlust: seda duelli tasus oodata. Kanepi võitis 7:5, 5:7, 6:3 aga sel õhtul ei olnud küll mitte ühtegi kaotajat.
ANALÜÜS: 3 järeldust Kanepi ja Kontaveidi võrratust etendusest
21. november 2017, 22:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanepi jäi hakatuseks küll 0:3 kaotusseisu, ent haaras siis – paljuski tänu Kontaveidi rohketele servieksimustele – ohjad ja võitis avaseti 7:5. Teise, veelgi haaravama seti käänas kindlama lõpuga enda kasuks Kontaveit, kuid otsustavas vaatuses dikteeris Kanepi oma tahtmist algusest lõpuni.
X-faktorid ja Kanepi parem parim. Oli ette teada, et mängu kulgu ja tulemust saavad mõjutama väga mitmed suuremad ja väiksemad tegurid kategooriast «X-faktor». Kodupublikust puupüsti täis saal; täiesti iselaadne kaasaelamine terve kohtumise vältel; väljakukate, millega kumbki sai esmatutvuse teha alles mängupäeva hommikul. Kindlasti ühtteist veel.
Sel korral rääkisid need faktorid napilt, aga kindlalt Kanepi kasuks. Eelkõige väga kiire põrkega kate, mis soosis pigem tema võimsusele rajanevat mängustiili. Puhuti küll, aga tervikuna ei leidnud Kontaveit selle vastu lihtsalt rohtu. Ei suutnud ajada pallivahetusi stabiilselt sedavõrd pikaks, et sundida Kanepit rohkem eksima. Kanepi parim oli sel õhtul lihtsalt parem kui Kontaveidi parim. Mis ei vähenda aga grammigi võitja pingutuste väärtust: Kanepi pakkus partii, mis annab järjekordselt tunnistust ta rühkimisest tagasi tähtede poole. Tundus, et kogenum Kanepi suutis ka kõige ümbritsevaga paremini kohaneda, jääda rahulikumaks.
Nagu vanadel headel aegadel. Tennisesõber mäletab: Kanepi tippaegadel olid päris sagedased mängud, kui ta jäi kohtumise algul 0:3 kaotusseisus. Kohati tekkis juba tunne, et see on nagu kirikus maha kuulutatud. Nüüd ajalugu kordus, ja just sealt algas Kanepi võimas tõus. Ta võitis viis geimi järjest, lubas siis küll Kontaveidil omakorda hiilata pallingumurdega, ent vormistas ikkagi 7:5 setivõidu. Tõsi, noorem rivaal ulatas ka tõhusa abikäe: neljas esimeses pallingugeimis tegi Kontaveit koguni seitse topeltviga.
Kui esimeses setis sõitsid mõlemad kui Ameerika mägedel – parafraseerides Kanepi raamatu pealkirja -, siis teises setis oli eksimuse marginaal märksa hinnalisem. Kuni seisuni 4:4 hoidsid mõlemad oma servi, siis Kontaveit ülipikas geimis lõpuks vääratas. Kui juba näis, et õhtu saab lõpu, sai Kontaveit jalad tööle, hiilgas paar korda imeliselt kaitses ja võitis hoopis ise kolm geimi ühtejutti – 7:5.
Otsustavas vaatuses murdis Kanepi kohe Kontaveidi pallingu ja nüüd enam ohje ei loovutanud - ehkki lubas rivaali 1:5 seisult veel kahe geimi kaugusele. Ta oli pidevalt keskendunud, kindel ja näitas igas mõttes kõrgkvaliteeti.
Kui šõu, siis olgu kõik šõud sellised. Kui kohtumise eel arutleti mitmel pool, kui tõsiselt Kanepi ja Kontaveit mängu võtavad, siis nähtu ei jätnud õhku küsimusepoegagi: maksimaalse tõsidusega. Mõlema näoilmed ja žestid – nii pettumust kui rõõmu väljendavad -. kogu olek väljakul, ka kohtunikelt aru pärimine – seda ei saa lihtsalt niisama teeselda. Ka pakutud tase kannatas ilma hinnaalanduseta välja vähemalt sildi «rahvusvaheliselt vägagi arvestatav». Kohati näidati ka absoluutset maailmaklassi. Iseasi, kuivõrd Kontaveidi rohkem kui kuupikkune mängupaus mõjutas –seda ei saa me iial teadma.
Aga tennis võitis sellest õhtust igal juhul. Kõrge mängukvaliteet, intriigi rohkem kui rubla eest, publik nautis, mängijad kah. Küllap võivad rahul olla kõik osapooled: Kanepi sai rikkamaks 50 000, Kontaveit 30 000 euro võrra, aga Eesti esireketi tiitlit kannab hoolimata kaotusest endiselt Kontaveit. Mis aga kõige vahvam: meil on täielik põhjus loota ja oodata, et uus tenniseaasta kujuneb lõppevast veel võimsamaks. Mõlema titaani esituses.