Kommentaar: olukord enne korvpalli MM-valiksarja on mõõdukalt pessimistlik

Eesti korvpallikoondis peab näitama oma parimat mängu, et Iisraeli ja Suurbritanniat võita. Foto: Mihkel Maripuu

Korvpall on meeskonnamäng ja nagu palliplatsil näeme, võib kamp keskpäraseid mängijaid moodustada teinekord koosluse, mis saab muretult jagu ühe või paari suure tähega meeskonnast. Aga see on siiski pigem erand kui reegel.

Täna ei tea me veel, milline on sisekliima ning võitlusvaim Iisraeli ja Suurbritannia koondistel, kellega Eesti MM-valiksarjas vastavalt homme Tel Avivis ja esmaspäeval Tallinnas kohtub. Vähe sellest, kuna koondiste lõplikud nimekirjad selguvad viimasel hetkel, ei tea me täpselt veel sedagi, kes meie konkurentidena lähima nädala jooksul väljakule tulevad. Seetõttu on ka vara veel öelda, kas Eesti trumbiks oma vastaste ees võib nimetada meeskonnamängu, mida tihti meie suurimaks tugevuseks peetakse. Kuuldavasti on näiteks Iisraelil käimas samasugune noorenduskuur nagu meil, mis lubab oletada, et tõestamisnäljas mängumeestest ei tule puudu neilgi.

Küll aga on teada, et Eesti koondislased mängivad iga päev madalamal tasemel kui juudid ja britid. Kui unustame hetkeks vigastust raviva Siim-Sander Vene, mängivad kõik Eesti korvpallurid praegu teisejärgulistes liigades. Lühike kokkuvõte: Iisraeli lennanud 12 mehest teenib seitse leiba Eestis, ühe mängijaga on koondis esindatud Slovakkia ja Rumeenia kõrgliigas ning Itaalia, Hispaania ja Kreeka esiliigas. Kui iganädalasi mänge hinnata, puutuvad kogu meeskonnast ainsana Euroopa tippkorvpalliga kokku kolm kalevlast, kes mängivad Ühisliigas.