Keel Selveri supervõimalusest: mis olnuks parem, kui välisrahadega Eesti võrkpalli arendada!

Avo Keele kinnitusel oli Tallinna Selver aastate eest väga lähedal Venemaa superliigaga liitumisele

FOTO: Ants Liigus

Võrkpallitreener Avo Keel meenutas tänase Postimehe leheloo «Ideaalse kasvulava mõttekohad» valguses pea kümne aasta taguseid aegu, mil ta Tallinna Selveri juhendajana välisliigades mängimise piire kompas.

«Olen viimase kümnendi esimeses pooles suhelnud nii soomlastega kui venelastega,» ütleb Keel. «Moskvas istusin Venemaa võrkpalliliidu presidendi Stanislav Ševtšenko kabinetis. Jutt oli puhtalt Tallinna Selveri liitumisest Venemaa superliigaga. Meil oli helesinine unistus, et kui saaksime korraliku eelarve kokku, tuleksid koju mängima ka paar koondislast, kelle ümber meeskond ehitada. Oli ka jutt, et suursponor tuleb piiri tagant, sest Eestis selliseid summasid pole. Korvpalli VTB Ühisliiga on tänu oma kõrgele tasemele ju Eesti klubile suurepäraseks väljundiks – kadestasime Kalev/Cramot seetõttu väga kõvasti.»

Nagu selgub, oligi Selver väga lähedal naabrite superliigas mängima hakkamisele.

Jõudsime oma plaaniga nii kaugele, et Eesti võrkpalliliidu presidendilt Hanno Pevkurilt tuli mõistlik vastus: mis saab olla parem, kui võõrriigi rahaga Eesti võrkpalli arendada! Seejärel uurisime Ševtšenkolt, millal saaksime kohtumised liigaga ühinemise osas kokku leppida. Tema ütles, et talle sobib 24. veebruar ehk Eesti vabariigi sünnipäev. See oli meie jaoks kõige halvem päev. Uurisime, kas oleks võimalik mingile teisele päevale kohtumine lükata, aga sinna see jäigi. Tundus, et Ševtšenko isiklik huvi ettevõtmise vastu katkes selle vastusega. Täna poleks Venemaa liigaga liitumine ülipikkade vahemaade tõttu enam realistlik, sest nüüd mängib kogu liiga koos. Toona olid klubid aga regionaalselt jaotatud kahte gruppi,» selgitab 55-aastane treener.

Eesti klubivõrkpalli ühe arengusuunana on välja pakutud ka Eesti-Soome-Läti ühisliiga loomist. Keele sõnul peetigi sellekohased arutelud maha.

«Soomlastega kohtusime umbes samal ajal, pea kümme aastat tagasi. Siis oli plaan, et võiks luua Soome, Eesti ja Läti ühisliiga, kus mängiks näiteks 8 Soome, 4 Eesti ja 4 Läti klubi. Toona olid soomlased isegi idee vedajateks, aga nüüd ma ei näe, miks nad tahaksid meid enam kampa võtma. Neil on oma heal tasemel ja ühtlane liiga 11 meeskonnaga,» lisab Keel.

Tagasi üles