Andres Sõbra korvpallikommentaar: Kairys tuli CVd täiendama, mitte meie korvpalli arendama

Andres Sõber
, korvpallitreener
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalevi peatreener Donaldas Kairys.
Kalevi peatreener Donaldas Kairys. Foto: vtb-league.com

Viimase kahe nädala suursündmus oli meie korvpallis kahtlemata Kalevi treenerivahetus. See oli oodatud käik, pole küsimustki. Aga kas see ka hea käik oli, näitab aeg. Uus peatreener Donaldas Kairys on natuke Alar Varraku moodi, vähemalt mulle tundub nii. Ta püüab kõigi mängijatega hästi läbi saada. Teoorias ongi ta kindlasti kõva, aga väga erilisi tulemusi pole tal peatreenerina veel ette näidata. On selge, et kui üks leedulane on väga hea treener, siis ei lõikaks ta aastaid CSKAs ja Himkis videoid. Küllap näitab midagi ka see, et Kairys oli hiljuti pikalt tööta. Samas oli tema esimene mäng Ühisliigas Kalevi treenerina ju igati kihvt. CSKAga mängides möllasime kolm ja pool veerandit nagu võrdne võrdsega.

Meie vanematel välismängijatel suurde korvpalli enam eriti asja pole, aga meil siin Kalevis on nad ühise löögirusikana võimelised kõvemaid satse üllatama. Isaiah Briscoe on muidugi erand. Temas on materjali küllaga, aga miinuspoolele jääb mõttetegevus. Kui ta oleks veidi teravam pliiats, mängiks ta koos oma nõbu Kyrie Irvinguga Boston Celticsis. Aga kui ta Eesti naistega liiga palju kurameerima ei hakka ja end narkotsist eemal hoiab, on ta aasta-kahe pärast ikkagi mängumees.

Mind huvitab seegi, milliseks kujuneb Kairyse käe alla eestlaste roll. Leedulane ei tulnud siia meie korvpalli arendama, vaid oma CVd täiendama ehk võite koguma. CSKA vastu mängitas ta küll kõiki mehi, aga tulevikus hakkavad tagaliinis mängu vedama peamiselt ilmselt Briscoe ja Mirkovic. Ma ei tea, kui palju oskab Kairys näiteks Sten Soku mängujuhtimist ja otsustavust hinnata. Pigem vaatab ta, et Sokk on suureks mänguks füüsiliselt liiga nõrk, ja jätab ta kõrvale. Sama lugu on Martin Dorbekuga. Kõva kaitsespets küll, aga tema rünnak jääb ikkagi Mirkovici omale kõvasti alla. Ja vaevalt võtab Kairys oma südameasjaks Dorbeku rünnakut arendada. Janari Jõesaare enesekindlus aga kaob ilmselt täiesti, kui tema mänguaeg mõnele minutile kahaneb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles