Neinar Seli meenutab: Šmigun-Vähi vandus pisarsilmi süütust

Neinar Seli ja Kristina Šmigun-Vähi

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS/Scanpix

Neinar Seli oli Eesti Olümpiakomitee (EOK) president, kui Kristina Šmigun-Vähi sai vahetult enne Sotši olümpiamänge kaela kahtlustuse dopingu tarvitamises Torino mängudel. Täna saabus rõõmusõnum: 2006. aastal kaks olümpiakulda võitnud eestlanna on ja jääb puhtaks sportlaseks. «Kindlasti on täna põhjust mitte ainult asjaosalistel vaid ka kogu eesti rahval rõõmu tunda – meil on tõelised olümpiasangarid ja nad jäävad meie ajalugu kaunistama,» oli Seli uudist kuuldes siiralt rõõmus.

Seli on Šmigun-Vähi lähikondlane ning olümpiavõitja oli tema ametiajal ka vaatamata süüdistusega kaasas käivale kriitikale EOK asepresident. Seega nägi Seli kogu saagat väga lähedalt: «Ma olen Kristina ja tema abikaasaga seda asja pikalt analüüsinud ja arutanud, aga väljapoole sellest palju rääkinud ei ole. Ta on nelja silma all pisarsilmi rääkinud, et ei ole keelatud ainetega seotud olnud ja ma olen temasse uskunud. Täna on selle koha pealt väga hea meel.»

Et just täna, 13. detsembril 2017 avaldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) uudise, et Torino proovide järeltestimisel ei leitud ühtegi positiivset dopinguproovi, Seli oodata ei osanud. «Tegelikult oli see üllatus. Aga üllatus oli ka see, et see asi nii kaua venis. Neli aastat sai ju täis – esimene uudis tuli 6. detsembril 2013,» meenutab Seli.

Maailm sai sellest teada kuu aega hiljem, kui Venemaa uudisportaalid avalikustasid vahetult enne Sotši OMi avatseremooniat, et ühe eestlase Torino mängude proovist on leitud kahtlaseid aineid. Sportlase nime sel hetkel ei mainitud, kuid Šmigun-Vähi tunnistas ise sama päeva õhtul saadetud teates, et tegu oli tema dopinguprooviga.

«Olin Moskva-Sotiši lennukis ja sealt maha tulles juba ajakirjanikud helistasid. Me ei osanud midagi kommenteerida, sest 6. detsembril tuli ROKist lihtsalt mängukiri. Me rääkisime, et jah, teadsime sellest, aga siis olid mul põhilised jutuajamised Kristinaga juba ära peetud. Tema üllatus kogu selles asjas oli ka väga suur. Aga lõpuks on see asi möödas ja saab taliolümpiale silma vaadata,» rääkis toonane EOK president. «Neli aastat ehk üks olümpiatsükkel kulus selle asja uurimisele ja lahendusele, aga õiglus pääses võidule. Vähemalt eestlaste jaoks on kõik väga hästi.»

Kui dopingusaaga jättis eestlaste jaoks Sotši OMile selge jälje, siis nüüdseks on määritud terve 2014. aasta spordipidu. Viimastel aastatel ilmsiks tulnud Venemaa dopingupattude valguses mõtleb ka Seli, kas Šmigun-Vähi uudise ilmsikstulek oli ikka juhus või Venemaal vastavat infot omanud inimeste diversioonitaktika. «Tähelepanu juhiti mujale. Kui nüüd vaadata, mis Sotšis tegelikult nende raportite järgi toimus, siis hakkad ka ise paranoiliseks muutuma, et tegu oligi tahtliku lekitamisega. Tagantjärgi võib siit seda vandenõuteooriat hakata välja lugema,» nentis Seli.

Tagasi üles