Jõuluime: Leedu jalgpallitreenerid päästsid väljakul infarkti saanud veterani elu

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elupäästjatest treenerid Marius Čeliauskas ja Mantas Gintalas.
Elupäästjatest treenerid Marius Čeliauskas ja Mantas Gintalas. Foto: Leedu Jalgpalli Liit

Leedu jalgpalliliidu noorteakadeemia treenerid Marius Čeliauskas ja Mantas Gintalas pidid lõppeva nädala alguses ootamatult kehastuma elupäästjateks, kui 70-aastane Valentin Sipavičius veteranide jalgpallimängu ajal kokku kukkus. Kaks noort meest tõid aga Sipavičiuse kliinilisest surmast elule tagasi.

Kaunase veteranid tegid parajasti spordihallis trenni, kui Sipavičius kokku vajus. Arsti hallis polnud, ent õnneks toimus samal ajal seal noorteakadeemia treenerite jõulupidu. Kohale tormanud Čeliauskas ja Gintalas said aru, et nüüd tuleb kiirelt tegutseda.

Kiirabi saabus tegelikult ruttu – väljakutse saamisest kohalejõudmiseni kulus vaid seitse minutit. Seejuures teatati kiirabile esialgu, et jalgpallihallis kokku kukkunud vanem mees on teadvuseta ega hinga ning tõenäoliselt on ta surnud, kirjeldab ajaleht Klaipeda Diena. Kohale jõudes leidsid kiirabiarstid aga, et Čeliauskas ja Gintalas olid mehe südame uuesti lööma saanud.

«Mida ma oskan öelda? Aitäh, poisid,» lausus ajalehele Sipavičius, kes toibub juhtunust Kaunase haiglas. «Sain nende telefoninumbrid, kavatsen neile kindlasti külla minna. Selge, et nüüd on mul kaks sünnipäeva.»

Kunagi tipptasemel jalgpalli mänginud ja jäähokis koguni Leedu meistriks tulnud Sipavičius mäletab juhtunut üsnagi selgelt. «Tundsin soojenduse järel nõrkust. Istusin, tõusin püsti – taas nõrkusehoog. Ja siis kadus pilt eest,» meenutas ta esmaspäeval juhtunut. Uuesti avas ta silmad alles kiirabiautos.

Kui ajaleht paar päeva pärast juhtunut Čeliauskase ja Gintalasega kokku sai, rääkisid mõlemad mehed, et tegutsesid instinktiivselt – kõhklusteks pole sellisel hetkel lihtsalt aega, kuna pärast südame seiskumist on esimesed minutid inimese elu päästmisel võtmetähtsusega.

Gintalas oli see, kes valis appihüüdeid kuuldes esmalt jooksu pealt kiirabi numbri, ulatas seejärel telefoni kaaslasele ja tormas ise defibrillaatori järele. «Aparaat näitas, et südamelöögid puuduvad,» meenutas Čeliauskas, kes alustas kohe elustamist. Õnneks piisas ühest elektrišokist, et Sipavičiuse süda taas lööma hakkaks.

Mõlema mehe sõnul tuli kasuks see, et nad tunnevad teineteist pikka aega – keerulises olukorras asuti sõnagi vahetamata tööle kui meeskond. «Kui nägin, et Mantas on minu kõrval, tundsin hetkeks heameelt, et ma pole üksi,» tõdes Čeliauskas. Ning muidugi osati õigesti tegutseda tänu sellele, et mõlemad treenerid olid käinud vastaval kursusel.

«Harjutasin end õpingute käigus mõttega, et oskan õigesti käituda, kui peaksin elus kunagi sellisesse olukorda sattuma. Sest siis pole enam aega mõelda, tuleb tegutseda,» nentis Čeliauskas. Sama kinnitas Gintalas: «Defibrillaatori kasutamine pole sugugi raske, aga pead teadma, mida teed. Mina teadsin, et ma ei pea selleks mingit juhist lugema hakkama.»

Mehed käisid elustamiskursustel tänu Leedu Jalgpalli Liidu algatusele – alaliit oli juba eelmise aasta alguseks teadvustanud, et vigastused ei pruugi tähendada ainult mängulisi traumasid. Näiteks võib tuua Palanga ja Dainava Alytuse klubide mängu eel juhtunu, kus mängija Kęstutis Ivaškevičius lõi riietusruumis kukkudes pea ära. Meeskonnakaaslased kandsid ta kiirabiautosse, kus arstid tema elu eest mitu minutit võitlesid. Õnneks hakkas Ivaškevičius peagi uuesti hingama, ta viidi haiglasse ja oli küll paar tundi koomas, kuid paranes lõpuks täielikult.

Oktoobris kukkus aga Trakai duubelmeeskonna ja Kedainiai Nevėžise kohtumise ajal platsil kokku Trakai 16-aastane ründaja Matas Gudaitis. Talle tehti kunstlikku hingamist, ent see ei aidanud. Õnneks oli ka tookord staadionil olemas defibrillaator ja selle abiga suudeti Gudaitis taas teadvusele tuua. Niisugused juhtumid on alaliidule selgeks teinud, et elustamiseks vajalikud vahendid ja vastavate oskustega inimesed peaksid mängudel alati kohal olema. Sama meelt on ka Valentin Sipavičius, kes võib tõepoolest pidada 18. detsembrit nüüdsest oma teiseks sünnipäevaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles