Kirg, higi ja rõõm: 4 spordihinge uue olümpiakollektsiooni taga (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Monton

Kui sa arvasid siiani, et rõivaste disainimiseks pole spordikogemus vajalik, siis loe lähemalt, mida räägivad oma suhetest spordiga Pyeongchangi olümpiakollektsiooni loonud Montoni disainerid. 

Hanna Haring: ma unustan mängides kõik muu

“Mina läksin teises klassis Võru spordikooli võrkpalli trenni ja olengi terve elu võrkpalli mänginud,” ütleb Hanna Haring, Montoni naiste kollektsiooni peadisainer. 

Võru Spordikooli ajal mängis Hanna erinevate vanuste võistkondades, hiljem Võru meistriliiga võistkonnas, Võru naiskonnas ja ka Eesti naiste meistriliigas.  “Pärast seda olen ma olnud harrastav võrkpallur. Näiteks eelmisel aastal tulime naiskonnaga Tallinna meistriteks,” teatab ta rõõmsalt.

Mis on nii kaua ühe ala juures hoidnud? Hanna toob mitu põhjust. Võrkpall on väga mänguline ala. Tehniliste oskuste kõrval nõuab see palju mõtlemist, et kombinatsioonid ja strateegiad välja mängida. “See kõik on hästi põnev olnud!” ütleb Hanna.

“Ja minu esimesed, siiani püsivad sõprussuhted on tekkinud naiskonna liikmete hulgast. Ikkagi meeskonnatöö ja ühe asja eest väljas olemine,” lisab ta.

Hanna arvates on võrkpalli mängimine ja moekollektsiooni loomine olemuselt sarnased tegevused. “Eks see on mind hoidnud – kirg selle mängu vastu, samamoodi nagu kirg moe vastu. Sa unustad mängides kõik muu ära. Sul on eesmärk teha seda nii hästi kui sa suudad!”

Foto: Monton

Peeter Rästa: teen süstemaatiliselt trenni

Montoni meesterõivaste peadisainer Peeter Rästa on pärit Saaremaalt Orissaarest ja ta ütleb kohe, et alguses oli tema suhe spordiga üsna jahe.

“Mingil põhjusel ma sattusin aasta varem kooli. Mul oli suhteliselt raske teistega sammu pidada ja kehaline kasvatus polnud just oodatud tund,” meenutab Peeter. Kooliajal ta ei mõelnud sellele, et kehaline võimekus võiks olla midagi sellist, mida üldse peaks arendama.

Trenni hakkas Peeter tegema umbes 12 aastat tagasi. “Siis ma võtsin selle süstemaatiliselt ette. Tegin endale selgeks, kuidas treenimine käib. Ja avastasin paari kuu pärast, et kui ikka treenida, siis ka kehalised võimed paranevad.” Sellest ajast peale on jõusaalis käimine Peetri jaoks asi, mida lihtsalt peab igal nädalal tegema.

Omal moel on pea kõik taliolümpia alad üsna stiilsed. See lubab küsida, et kui moedisain oleks taliala, siis milline? Peeter arvab, et see võiks olla mõni meeskonnaala. Võibolla kurling.

“Otseselt nagu vastast ei ole. Ja päris jäähoki ka ei ole. Me ju ka ei võitle kellegagi, vaid püüame parima soorituse teha. Kurlingus on ka sooritus selline pikk ja aeglane. Meil kestab ka tööprotsess ikkagi terve aasta,” leiab Peeter nii mõndagi ühist moedisaini ja kurlingu vahel.

Pille Lauring: 35 tööle, 35 koju

“Ma olen Tallinna tüdruk ja olen sporti alati armastanud. Mu isa mängis korvpalli, ema oli Pärnu meister rattaspordis ja õde tegi kergejõustikku. Mina pidin valima, sest ma tahtsin ka hirmsasti kõike teha,” meenutab Pille Lauring, Montoni kollektsioonijuht.

Kuna jooksmine ja hüppamine sobisid talle hästi, kestvusalad aga mitte nii väga, läks Pille hoopis tantsima. “Ma olen terve kooliaja erinevaid asju proovinud – peotantsu, karaktertantsu ja vahepeal ka showtantsu,” ütleb ta.

Hiljem on Pille mänginud tennist ja sulgpalli, aga see ala, millest ta täna kõige suurema õhinaga räägib, on käimine ja matkamine. “Ma tulen tööle 35 minutit ja lähen koju 35 minutit. Ma võin hullult käia,” ütleb Pille. Tema samme ei loe, ta lihtsalt käib igal võimalusel ja võimalikult palju.

Mida sport on õpetanud? Pille ütleb pikemalt mõtlemata, et järjepidevust ja oskust mitte alla anda. “Sport annab minu meelest enesekindlust juurde. See on täpselt see, mida me kõik vajame, et minna lõpuni välja.”

Moedisaineri tööd võrdleks Pille slaalomiga, sest seal tuleb väga kiiresti suunda muuta. “Meie töös on samuti. Sa ei saa otse mäest alla sõita. Peab vaatama, mis ümberringi toimub, kiiresti reageerima ja siis uue suuna võtma,” seletab Pille rõõmsalt.

Kirthy Kold: tulemused tulevad kindlasti

Montoni disainer Kirthy Kold ütleb alguses ettevaatlikult, et tema Pärnus kooliajal mingi spordihunt ei olnud. “Ma hakkasin väiksest peale tantsima ja

tegelesin sellega viisteist aastat.”

Nende aastate sisse mahtusid mitmed tantsukoolid, kabaree- ja šõutantsutrupid. Kirthy ei salga, et tantsimisele andsid oma võlu põnevad ja säravad kostüümid. “Mind on juba väiksest peale sellised asjad köitnud. Mulle meeldib kostüüme välja mõelda ja ise valmis teha.”

Kuigi tantsimine on olnud väga tähtis, on Kirthy suhet spordiga kõige rohkem kujundanud ühest vigastusest taastumine. “Tegelikult ma pidin uuesti käima õppima ja enda jaoks liikumise uuesti avastama. Ma hakkasin hoopis teise pilguga oma keha võimetele vaatama.” See kogemus õpetas talle ka kannatlikkust. Tulemused tulevad kindlasti, kuid alles mõne aja pärast.

Lisaks jõutreeningutele käib Kirthy aegajalt spordiklubis. Et lihtsalt liigutada ja mitte millegi peale mõtelda. “Ma valin pigem mingi tantsulise treeningu. Juhendaja teeb ees, sa ei pea mitte millegi peale mõtlema ja lihtsalt lased mõtetel minna.”

Kas on mõni ala, mida tahaksid proovida? “Ma imetlen neid sportlasi, kes tegelevad selliste aladega, mis nõuavad väga tugevat lihaskontrolli, nagu sportvõimlemine või iluvõimlemine. See tundub mulle põnev, keeruline ja raske!” räägib Kirthy ühest mõttest, millest kunagi võib saada uus väljakutse.

Montoni Pyeongchangi taliolümpiamängude kollektsioon on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ning kannab nimetust „1918“.

Montoni Pyeongchangi kollektsioon on müügil Montoni brändipoodides üle Eesti, e-poes Andmorefashion.com, Tallinki kruiisilaevade Megastar ja Victoria pardal ning Sportlandi kauplustes.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles