Sport on aegade algusest olnud inimeste igapäevaelu ja -toimetustega tihedas seoses ning üksteisega võistlemine käinud sellega käsikäes. Ürginimeste ellujäämine sõltus sellest, kes esimesena tappis ära suurima piisoni või kes oli teistest niipalju tugevam, et tõsta oma hõim juhtivaks.
On arusaadav, et selline arusaam spordi olemusest ei sarnane tänapäevaste glamuursete võistlustega peaaegu üldse. See paneb mõtlema spordi eesmärgi ja tähenduslikuma sisu olemasolu ning selle üle, kuidas see nii märkamatult, kuid samas drastiliselt muutunud on. Kas uus ja kohane väljend peaks olema «Tähtis pole osavõtt, vaid võit»?