/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2018/01/15/7486215t1h27b2.jpg)
Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk naeruvääristab legendaarse suusatreeneri Mati Alaveri seisukohta, nagu oleks mullu Tehvandi ümbruses peetud «säästutingimustes» Tartu Maraton pannud noored Eesti suusatajad tänavuse talve eel varasemast kehvemasse seisu.
Möödunud talvel ei lubanud kehv suusailm pidada Tartu Maratoni traditsioonilisel trassil, mistõttu otsustasid korraldajad lubada sportlased kahel päeval gruppides rajale Tehvandi ümbruses maha laotatud kuuekilomeetrisel ringil. Võistlus sai peetud, aga Alaveri arvates anti sellega hoop Eesti suusatamisele. Treener kritiseeris Õhtulehele antud intervjuus: «Asjaolu, et Otepääl ei suudetud eelmisel aastal ette valmistada üle talve hoitavat lund - see sõideti Tartu maratoni sõuvõistlusega maha - oli väga suur karuteene ennekõike Eesti noortele suusatajatele.»
Tartu maratoni korraldaja Indrek Kelk ohkab Alaveri väite peale sügavalt ning alustab oma selgituskõnet: «Kõik see on hüpoteetiline. Faktid räägivad seda, et üle suve hoitavat lund, ei ole Tehvandil kunagi jaanuaris või veebruari algul toodetud, nii nagu toodeti lund Tartu Maratoni raja jaoks.
Teiseks, pool sellest lumest tootsime meie ise, renditud tehnika ja sajaprotsendiliselt oma kuludega. Samamoodi maksime Tehvandile kinni nende poolt Tartu maratoni raja jaoks tehtud lume.
Kolmandaks, ei ole ma oma 20 Tartu maratoni juures töötatud aastaga kunagi kuulnud selliseid ovatsioone ja kiidusõnu justnimelt raja osas. Selle sisu polnud mitte maratoni toimumine, vaid et just sellist suusarada – lauge profiiliga, mitte Tehvandi tõusu ronimisega – ongi Eesti suusatamisele vaja. Selle hinnangu andjad olid just kõik noortetreenerid, kes Otepää kandis pesitsevad.
Ja veel lisaks, kui palju noorsuusatajad Otepää üle suve hoitud kunstlumerada ajalooliselt on kasutanud, on väga suhteline hinnata. Kindlasti kõik Eesti noorsuusatajad ei oma selliseid võimalusi, et nad käivad novembris-detsembris nädalavahetusiti Tehvandil sõitmas. Need on ikkagi üksikud piirkonna klubid. Aga see selleks.
Kui üldse veidi avaramalt kogu Eesti suusatamise peale vaadata, siis ma küsiks sellise hüpoteetilise küsimuse: mis on olnud Eesti suusatamise jaoks läbi aastakümnete oluline? Kas kolm nädalat suusatamine läbivettinud 700–1000-meetrisel kunstlumeringil või kümneid tuhandeid inimesi sütitava Tartu maratoni leegi üleval hoidmine?»
Tänavune Tartu maraton peaks toimuma 18. veebruaril – loodetavasti traditsioonilisel kujul, aga varuvariandina on ka tänavu laual mullune võistlusformaat. Kelk käis Otepääl oludega tutvumas pühapäeval. «Ka seal looduslikku suusalund ei ole, aga Otepää piirkonna lumekahurid töötavad ja tegutseme koostööd Tehvandiga selle nimel, et vähemalt see «mõttetu sõuüritus» saaks toimuda, kui looduslikku lund ei peaks tulema nii palju, et saaks maratoni sõita originaalrajal,» rääkis korraldaja.
Kas lund võiks tulla piisavalt, et taas saab pidada õiget Tartu maratoni, kuu aega ette ennustada pole mõtet. «Õllelaua taga võib selliseid prognoose arutada. Ükski spetsialist selliseid hinnanguid garantiide korras ei anna. Olud võivad nii kiiresti muutuda,» on Kelk ilmataadi tujude suhtes äraootaval seisukohal.