Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aerial yogilates aitab hirmudest lahti lasta ja õhku tõusta.
Milline avastus! Pea-alaspidi-asendeid on kangal sada korda kergem teha.
Kes soovib saledat taljet ainsagi plangu või istessetõusuta?
Kes ei tahaks olla sale, painduv ja õnnelik? Tavaliselt usume, et head asjad saab elus kätte vaid karmi töö ja loobumiste hinnaga. Kuid on ka teine tee: hõljudes, mängides ja avastades ei pane pingutust tähelegi. Arter tegi tutvust aerial yogilates’ega ja leidis, et see on mitmeski mõttes maagiline treening.
Kas tõesti on võimalik, et lapsepõlve mängulust, vabadus ja kergus annavad kokku igati tõhusa treeningu? On. Ja kuidas veel! Juba esimest õhuharjutust tehes olen üle kere higine ning lihased annavad märku, et koormus on… ikka tükk maad suurem, kui neile meeldiks. Samas on lendamise tunne nii võrratu, vaimustav ja eriline, et ma ei pane pingutamist pahaks.
Aerial Yogilates. Õpetaja Karina Nõgisto-Hirvoja juhendab ja julgustab: "Lase end vabaks, usalda ennast, kõik tuleb välja." Ja tal on õigus!Foto: Eero Vabamägi
Kuidas see siis käib? Haaran silmade kõrguselt linast ning sirutan kanga parema jalaga pingule. Niipea kui õhku tõusen, hakkan pöörase hooga kiikuma, sest tasakaalu ma õhus veel hoida ei oska. Aga see ei loe! Õhus hõljumine on nauding. Õpetaja juhiste järgi painutan pea alla ning sirutan jalad taeva poole. Tunnen end nii turvaliselt ja vabalt, et ei suuda ise ka ära imestada! Olen ju ometi pahupidi poosis, milles mu keha ei ole iial enne olnud!
Aerial yogilates’e looja ja Karina Yoga stuudio õpetaja Karina Nõgisto-Hirvoja noogutab. Tema teadis, et see õnnestub, mina siis veel ei teadnud. «Sul tuli üllatavalt hästi välja,» ütleb ta. «Küllap said pihta, et siin tuleb ego ukse taha jätta ja oma keha kuulata. Väljakutset ja arenguruumi peabki olema. Sageli oleme harjunud, et kõik on hästi lihtsaks tehtud, enamikule nii meeldibki, aga… Avastamine ja arenemine pakub palju rohkem rõõmu!»
Kõige lühem tee selle erilise tunni nautimiseni tõenäoliselt just nii kulgebki. Kuulad tähelepanelikult õpetajat, usaldad teda, usaldad ennast ja siis lihtsalt teed. Jätad kõrvale hirmud, kahtlused, kõik segavad mõtted. Siin tunnis pole vaja mõelda, vaid hoopis hetkes olla. Ning mulle, kes ma pole olemuselt just kuigi meditatiivne tüüp ning enamasti oma mõttemöla vaikima sundida ei suuda, on see esimene kord elus, kus mu pea on tõepoolest puhas. Istun õhus ja mediteerin. See on maailma parim tunne!
Meeleolu lisab veelgi hämar ruum, mida valgustavad UV-lambid. Tunnieelse häälestumise korras tegi meigikunstnik Silja Saareoks-Kaldre kõigile helendavad maalingud. Ja nüüd käib õhus nagu mingi haldjate tants, kel polegi vaja liikumiseks jalgu maha toetada.
Helendav haldjabande on korraks maapinnale laskunud. Trennikaaslased Karina Yoga stuudios. Keskel õhus õpetaja, ees paremal Paula Johanna Rõuk ja loo autor.Foto: Eero Vabamägi
Hirmu kammitsatest vabaks
«Alguses on inimestel tavaliselt hirm,» räägib Karina. «Ei julgeta käsi lahti lasta, ennast pea alaspidi pöörata – kõik tundub võimatu. Aga niipea kui õpid ennast usaldama ja leiad taas üles lapsemeelsuse, siis suudad! Vau!-efekt tuleb kõigil, varem või hiljem. Ainus, mis meid elus tagasi hoiab, on enda pea, oma hirmud.»
Karina põhimõte on kõik tasemed ühes tunnis kokku panna: algajad teevad lihtsamaid asendeid, osavamad keerukat akrobaatikat, igaüks valib endale jõukohased väljakutsed. Õhkkond on uskumatult soe. Ma näen neid graatsilisi kaunitare esimest korda elus, aga tunnen kohe, et omad. See ei loe midagi, et mina olen kõige kobam. Siin tunnis pole ei võistlemist ega võrdlemist. On aeg iseendaga olla ja lennata!
See on minu elu esimene kohtumine õhulennujoogaga. Olen hoiatatud, et tavalisest aerial joogast on Karina loodud aerial yogilates oluliselt intensiivsem ja pakub rohkem põnevust. Ja see tundub mulle eriti tore!
«Minu elu suur kirg on õhukangad, sealt tuligi idee ühendada jooga, pilates, tsirkus ja meditatsioon,» selgitab Karina. Ise on ta õppinud joogamekas Himaalajas ashtangat ning hathat ning täiendab end pidevalt õhuakrobaatikas. «See kõik sobib üllatavalt hästi kokku! Mulle peab tunnis olema ka kirkuse aspekt, arenemisvõimalus, eneseületuse rõõm. Samas on aerial yogilates väga meditatiivne ja sügav tund, haarab kaasa nii füüsiliselt kui ka vaimselt.»
Elasin seni usus, et olen üpris tugev, aga üllatus-üllatus: sama jõud, mis lubab kangile raskusi laduda, ei aita siin tunnis karvavõrdki! Tarvis on näiteks sõrmelihaseid, et ennast üleval hoida. Tundub, nagu tolgendaks mul keedumakaroni kimp käelaba küljes – no ei jaksa! Kuid teiselt poolt on tore teada, et keha teeb tööd tõesti viimase kui sõrme- ja varbaotsani.
Võimalus lihasegruppe eraldi treenida tundub yogilates’ega võrreldes suisa sanatooriumina! Kuna õhus toetuspunkti pole, on tarvis kõik lihased pidevalt pinges hoida. Kõhulihased ja selg saavad eriti palju vaeva näha. Ma ei imesta, et kõigil mu trennikaaslastel on supersale talje, sest siinne treening pakub kahtlemata üht lühemat teed selle saamiseks.
Istun õhus ja mediteerin. See on maailma parim tunne!Foto: Eero Vabamägi
Sipelgapiht õhuharjutuste abil
«Oo, kõhulihaseid saab imehästi treenida nii kätelseisus kui ka hõljudes. Pole vaid plank ja istessetõus. Inimesed saavad siin silmanähtavalt vormi,» möönab joogaõpetaja. «Ma ise võtsin pärast lapse sündi 14 kilo maha ning sain üle ka diastaasist. Üks tüdruk kahanes äsja 10, teine 13 kilo võrra. Hingamine soojendab keha üles seestpoolt ja kogu tunni teevad lihased tööd. Lisaks õpime kasutama sisemisi lihaseid ja vaagnapõhjalihaseid.»
Tunnis pole ühtki hüpet ega jooksusammu, nii on esmapilgul ohtlik-akrobaatiline õhutrenn tegelikult äärmiselt turvaline ja igaühele sobiv. Kanga all on matt ja joogapadi, kuid õpetaja sõnul pole mitte keegi iial alla sadanud. Minuga ei juhtu samuti midagi, mis sellest, et teen ülearuse entusiasmiga asju, mida veel üldse ei oska. Kohati suudan end nii osavasti joogalinasse kruttida, et olen sassis nagu vanaema lõngakera. Ja seda, et kangas üldse ei sooni, ei tasu ka loota – kohati on päris ebamugav. Kuid põnevus lööb selle tunde kümnekordselt üle!
Kõrvaltvaatajale tundub pidev pea alaspidi hõljumine palju hirmsam kui ise kaasa tehes. Mingit tundmatus kohas vette hüppamist ei toimu. Liigud tunnetusega, teadlikult, rahulikult ja samm-sammult keerukamate asendite poole. Mõni ettevaatlik skeptik võiks küll pragada, mis hea pärast on kahel jalal kõndival inimesel üleüldse vaja end pea alaspidi riputada. No kui sa seda seni veel kogenud pole, on kerge uskuda, et ilma on elu turvalisem ja toredam. Praktika näitab, et inimesele on kasulik end vahel tagurpidi pöörata: vereringe paraneb ning kehasse tulvab uut energiat. Pea selgineb, tuju paraneb ja korraga näeme maailma palju helgemates värvides. Ja mis eriti tore: kõiki neid kätelseise ja pea-alaspidi-asendeid on kangal hõljudes sada korda kergem teha kui ilma. Milline avastus!
Lisaks avastan suureks üllatuseks trennikaaslaste hulgast kolleegi, kes on sama ala fänn juba pikemat aega. «Ma olen Karina joogastuudios käinud umbes aasta aega ja mulle meeldib väga,» jagab terviseajakirjanik Paula Johanna Rõuk oma vaimustust. «See pakub võimalust lõõgastuda, aga samas on väga kõva trenn. Ja see on ilus!»
Mitu korda olen end pärast pikemat joogatamist justkui uuesti sündinuna tundnud. Jooga ongi üks väga kehaloomulik praktika, kus saavad harmooniliselt kokku hingamine, kohalolek, koordinatsioon, tasakaal, painduvus ja jõud. Yogilates’e tundi lõpetades on elamus veel kirkam. Lihased värisevad pikast pingutusest, aga ma olen nii õnnelik! Mis võiks olla toredam kui lennata, lõbutseda ja unustada kogu täiskasvanuks olemise tõsidus!
Aerial Yogilatese loo ja õpetaja Karina Nõgisto-Hirvoja.Foto: Eero Vabamägi
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2023/01/03/15059933t1h4859.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/7511149t1h03ef.jpg)