/nginx/o/2018/01/26/7518493t1h58a3.jpg)
Pole ammu saladus, et Norra murdmaasuusatajad eesotsas Marit Bjørgeni ja Martin Johnsrud Sundbyga kasutavad astmarohtusid, mis tuleks paljude kriitikute meelest võrdsustada dopinguga. Viimasele seisukohale annab hoogu juurde värskelt avaldatud uuring.
Professor Vibeke Backer ja tema juhitav Kopenhaageni ülikooli uurimisrühm katsetasid, mismoodi mõjub inimorganismile salbutamoli nimeline astmaravim, vahendab Iltalehti. Norralased on andnud astmarohtu ka nendele sportlastele, keda astma tegelikult ei vaeva, selgitades, et sel moel hoitakse haiguse tekkimist ära.
«Uurimus näitab, et Terbutaline’i nimelist ravimit kasutades kasvad lihasvõimekus. Kas professionaalsel sportlasel on sellest abi, kui ta seda enne rasket mägedeetappi tarvitab? On küll. Taastumine on palju kergem,» sõnas Backer Rootsi erialaajakirjale Idrottsforskning.
Backeri sõnul näitasid katsed, et suurtes annustes nimetatud ravimi manustamine muutis lihased tugevamaks. Tavaline annus sellist efekti ei andnud. Teadlase sõnul on ta kindel, et aastatel 2014-15 kaks positiivset proovi andnud Sundby ei tarvitanud salbutamoli sisaldavaid ravimeid pelgalt astma tohterdamiseks.
Sundby sai naeruväärsena mõjunud kahekuulise võistluskeelu, mille ta kandis ära suvel ehk võistlusvälisel ajal. Põhjusena toodi välja see, et norralane olevat rikkunud reegleid kogemata. Backer sellist muinasjuttu ei usu. «Sundby teadis hästi, mida ta tegi. Kõik teadsid. Ravimit tellis rahvuskoondise arst ja paraku on nende tohtrite eetikapiir teinekord üsna madal,» tõdes Backer. Tema sõnul üritas Sunby doseerida astmaravimit nii, et proovi võtmise ajaks oleks selle näit organismis normi piires.
Salbutamoliga patustas läinudsuvisel Vuelta velotuuril ka Briti rattur Chris Froome. Tema organismist leiti nimetatud ainet lubatust koguni kaks korda rohkem. Froome’i juhtum on praegu jätkuvalt menetluses.