Käsipalli EM-blogi: Kalmer Musting: finaal, mida kõik ootasid, toimus hoopis pronksimängus

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsipalli Euroopa meistriks krooniti Hispaania koondis.
Käsipalli Euroopa meistriks krooniti Hispaania koondis. Foto: Ziga Zupan/Sportida/SIPA/Ziga Zupan/Sportida/SIPA

Üllatusterohke EM-finaalturniir lõppes uue Euroopa meistri kroonimisega – paljude asjatundjate arvates maailma tugevaima koondiste turniiri võitis esmakordselt Hispaania. Hõbe kuulus Rootsile ja pronks Prantsusmaale. Meie blogiseeria lõpetuseks analüüsib EMi Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting.

«Alustades lõpust ehk finaalist, siis vähemalt esimene poolaeg oli väga põnev. Teisel pooltunnil loksus vahe sisse kui Rootsi ei suutnud hispaanlaste kõrgemale tõstetud agressiivset kaitset kuidagi lahti harutada. Tiitlivõidu sai Hispaania teenitult, ilmselgelt oli peatreener Jordi Ribera tippvormi osavalt ajastanud ning meeskond mängis lõppfaasis väga hästi,» rääkis Musting.

«Hea käik oli ka mängu parimaks valitud vanameister Arpad Šterbiku väravasuule toomine – rootslased ei saanud talle pikka aega midagi sisse. Ei olnud samal tasemel poolfinaalis imeviskeid teinud Mattias Zachrisson ja ega leidnud teisedki tagamehed oma mängu. Ja kindlasti mõjus selline pikk kuival olemine rootslastele ka psühholoogiliselt.

Väravavahtidel võikski eraldi peatuda, sest nemad oli sel finaalturniiril suures rollis. EM-i parimaks valitud Vincent Gerard päästis prantslastele mitmeid mänge, Rootsi paari Andreas Palicka-Mikael Appelgren puhul oli lausa seadus, et nad meeskonda kohati tassisid, Šterbik oma sissetulekuga finaalis ning paljud teisedki tõestasid kui tähtis on puurivahi roll käsipallis.

Teinegi tervelt EM-ilt silma jäänud teema on väravavahtidega seotud ehk nende asendamine väljakumängijaga. Olgu siis vähemusse jäädes või seitse kuue vastu ülekaalu tekitades, aga seda taktikalist käiku kasutati palju ja edukalt. Riskid üldjuhul õigustasid end, sest mitte ainult ei andnud see lisamängijat rünnakule, vaid tundus, et meeskondade koostöö ja võitlusvõime tõusis astme võrra kõrgemale.

Finaal, mida kõik ootasid ehk Taani ja Prantsusmaa vastasseis, toimus hoopis pronksimängus, aga üldiselt – käsipalli suurriigid on endiselt tipus. Vahed on väikesed, tase väga kõva, aga tipptiimide puhul oli reegliks, et neil on pikk pink ja praktiliselt võrdseid mehi igale positsioonile vähemalt kaks võtta, kui mitte rohkem.»

Pühapäevases finaalis alistas Hispaania neljakordse EM-kulla Rootsi 29:23 (12:14) ja tuli esmakordselt – pärast nelja kaotatud finaali – Euroopa meistriks. Pronksimängus sai valitsev maailmameister Prantsusmaa 32:29 (17:14) jagu Rio de Janeiro olümpiavõitjast Taanist.

EM-finaalturniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetati Rootsi mängujuht Jim Gottfridsson. Sümboolsesse koosseisu pääsesid lisaks väravavaht Gerardile Manuel Štrlek ja Jakov Gojun (mõl. Horvaatia), Mikkel Hansen (Taani), Sander Sagosen (Norra), Jesper Nielsen (Rootsi) ning värsked Euroopa meistrid Ferran Sole ja Alex Dujshebaev.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles