Tellijale
Olümpia pluss ja miinus: Norra medalisadu ja kohtunike saamatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis head, mis halba? Just neile küsimustele pakub Postimees Pyeongchangi olümpiamängude ajal iga päev välja ühe vastusevariandi. Me ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid isiklikule arvamusele.
Päeva pluss: Norra medalisadu
Norra edu taliolümpial ei üllata ilmselt kedagi. Kuid kui nende olümpiakomitee neli kuud tagasi oma eesmärgi välja hõikas, võis see norrakatele endalegi liiga ambitsioonikas tunduda. Pyeongchangis võeti sihiks võita 30 medalit.
Miks liiga ambitsioonikas? Eelkõige seetõttu, et Norra pole mitte kunagi varem nii palju medaleid taliolümpialt võitnud. Nende rekord oli 26 medalit (1994 Lillehammer ja 2014 Sotši). Justnimelt oli, sest eilsega löödi see üle. Rekordilise 27. medali võitis eile Norrale kiiruisutaja Havard Lorentzen. Veidi hiljem teeniti ka 28. medal, kui Norra suusahüppajad olid parimad meeskonnavõistluses.
Taliolümpia ajaloos on Norra krooninud medaliedetabeli tipus seitsmel korral, ilmselt tähistab Pyeongchang üheksandat korda. Lisaks on vägagi tõenäoline, et Norra olümpiakomitee plaan 30 medalist täitubki. Kes teab, ehk suudetakse ületada ka USA 2002. aasta Salt Lake City tulemus (34 medalit). Kõige juures tasub ka meenutada, et Norras elab viis miljonit elanikkonda.
Tõsi, Norra olümpiakoondis on nendel mängudel 109-liikmeline. Vaid neli aastat tagasi Sotšis oldi väljas suurema armeega, 134 sportlasega. Võrdluseks, USA püstitas taliolümpia medalirekordi 202-liikmelise koondisega.