Olümpia pluss ja miinus: Norra medalisadu ja kohtunike saamatus

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Havard Lorentzen
Havard Lorentzen Foto: Vadim Ghirda/AP

Mis head, mis halba? Just neile küsimustele pakub Postimees Pyeongchangi olümpiamängude ajal iga päev välja ühe vastusevariandi. Me ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid isiklikule arvamusele.

Päeva pluss: Norra medalisadu

Norra edu taliolümpial ei üllata ilmselt kedagi. Kuid kui nende olümpiakomitee neli kuud tagasi oma eesmärgi välja hõikas, võis see norrakatele endalegi liiga ambitsioonikas tunduda. Pyeongchangis võeti sihiks võita 30 medalit.

Miks liiga ambitsioonikas? Eelkõige seetõttu, et Norra pole mitte kunagi varem nii palju medaleid taliolümpialt võitnud. Nende rekord oli 26 medalit (1994 Lillehammer ja 2014 Sotši). Justnimelt oli, sest eilsega löödi see üle. Rekordilise 27. medali võitis eile Norrale kiiruisutaja Havard Lorentzen. Veidi hiljem teeniti ka 28. medal, kui Norra suusahüppajad olid parimad meeskonnavõistluses.

Taliolümpia ajaloos on Norra krooninud medaliedetabeli tipus seitsmel korral, ilmselt tähistab Pyeongchang üheksandat korda. Lisaks on vägagi tõenäoline, et Norra olümpiakomitee plaan 30 medalist täitubki. Kes teab, ehk suudetakse ületada ka USA 2002. aasta Salt Lake City tulemus (34 medalit). Kõige juures tasub ka meenutada, et Norras elab viis miljonit elanikkonda.  

Tõsi, Norra olümpiakoondis on nendel mängudel 109-liikmeline. Vaid neli aastat tagasi Sotšis oldi väljas suurema armeega, 134 sportlasega. Võrdluseks, USA püstitas taliolümpia medalirekordi 202-liikmelise koondisega.

Aga miks kõik eelnev üldse eestlast huvitama peaks? Ega ei peagi. Kuid sportlikust huvist on tore teada, et Pyeongchangis võib sündida taliolümpia uus rekord.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles