Eile Viimsis peetud lumelauavõistlusel Vimka Spring Jam tekitas ühes lapsevanemas palju pahameelt see, et kõige nooremas vanusekategoorias otsustati nii lumelaual kui ka suuskadel võistelnutest autasustada ainult võitjat, mitte aga kogu esikolmikut. Lisaks väidab vanem, et korraldajad eksisid võistluse reglemendi vastu.
Lapsevanem Alan Vaht kirjeldas toimunut järgmiselt (avaldame kirja täispikkuses ja muutmata kujul). Postituse all võtavad sõna veel mitmed lapsevanemad, kes viitavad teistele võistlustele, kus osalejate vähesuse korral on klassid liidetud ja autasustatud ikkagi tervet esikolmikut.
Täna oli ilus päiksepaisteline talveilm. Lumelaua ja mäesuusa huvilised kogunesid Viimsi mäeparki lumelaua ja freestyle-suusatamise pargisõidu võistlusele Vimka Spring Jam 2018. Osalejateks olid nii lumelaua ja freestyle-suusatamise Eesti paremik kui ka kõige noorema, kuni 10-aastaste vanusegrupi moodustanud lapsed nii tüdrukute kui ka poiste klassis. Pealtnäha olid noorimad osalejad 7-8 aastased lapsed. Päev oli pikk – alustati hommikul kell 11 ning autasustamiseni jõuti alles kella 17-ks.
Päev algas kõikide vanusegruppide ühise soojendustrenniga. Harjutati ja lihviti viimaseid trikke boksisõidul, torul, reilil ja hüpetel. Enne võistluste algust tutvustati punktide jagamissüsteemi ning võistlus võis alata. Päiksepaistelist võistluspäeva nautisid täiel rinnal nii lapsed kui ka emmed ja issid ning kohale tulnud pealtvaatajad. Lapsed olid eriti õhinal, sest nähti, et kõik pingutasid ning igaüks oli rahul oma sooritusega. Võistluste kommentaator elas erilise innuga kaasa just kõige noorematele ning avaldas imestust, et julgemad mudilased sooritasid imetlusväärseid lumelauahüppeid ka kõige suuremast hüppest. Mõni tegi isegi grabi või väiksemast hüppest 180-kraadise triki. «Nii noored ja teevad juba sellised trikke. Fantastiline järelkasv!» rõõmustas kommentaator. Pealtvaatajad aplodeerisid ning emmed ja issid olid rõõmsad oma võsukeste üle.
Kogu võistluspäev ja võistluste korralduslik pool sujus nauditavalt ja suurepäraselt kuni autasustamiseni. Ja siis see juhtus! Korraldajad tõmbasid ühtäkki kogu kenale päevale kolinaga vee peale ja lausa nii suure ämbriga, et kõige väiksemad tüdrukutirtsud puhkesid nutma. Koos lastega kurvastasid ka nende vanemad. Hing ja süda olid puruks rebitud. Lapsevanemad vaatasid üksteisele otsa ning ei mõistnud toimuvat. Kõige väiksemate tüdrukute vanusegrupis autasustati nii lumelaudurite kui ka freestyle-suusatajate klassis üksnes võitjat. Teine ja kolmas koht jäid välja kuulutamata ning diplomid ja auhinnad lastele üle andmata. Põhjenduseks toodi, et kummaski võistlusklassis oli vaid 3 osalejat, mistõttu otsustati autasustada vaid mõlema klassi võitjat. Tüdrukud kurvastasid hinge põhjani ning nutsid näod peidetuna emme jope sisse. Solvumine ja ebaõiglus oli suur ning mõistmatut olukorda ei osatud lastele kuidagi selgitada. Arupärimise peale pakuti lahenduseks diplomi väljaprintimise võimalust, millest me loodusime, sest laps soovis tunnustust ning autasustamisele kutsumist. Selgituseks viidati võistluste reeglitele. Hiljem kodus reegleid lugedes selgus aga korraldajate suur näppu lõikamine. Nimelt seisab reeglites sulaselgelt, et klassi avamiseks peab olema kokku vähemalt 4 võistlejat ning juhul kui osalejaid on vähem, siis pannakse kaks klassi kokku. Seda aga ei tehtud, sest kuidas teisiti selgitada asjaolu, et mõlemas kõnealuses klassis kuulutati välja vaid võitja.
Nii palju siis fantastilisest järelkasvust! Laste motivatsioonile tõmmati kolinaga vesi peale. Kust laps peaks leidma oma edasise motivatsiooni ja julguse minna võistlustele kui lapsele antakse otseselt mõista, et loeb vaid parim koht? Korraldajate säärane käitumine on absurdne ning laste suhtes lausa pahatahtlik. Autasustamise ja tunnustamise asemel peteti laste ootusi.