/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2018/03/04/7657837t1hadd2.jpg)
Maailma poksitippudele vastaste valimine käib hämaraid teid ja algoritme pidi ning soov paisutada rahakotti või kindlustada meistrivööd tähendab, et harva lähevad vastakuti kangeimatest kangeimad. Nüüd paiknevad malendid aga laual perfektselt: neli raskekaalupoksi kõige kangemat kinnast selgitavad üle aastakümnete isekeskis välja kõigi MM-tiitlite ainuomaniku.
Otsa tegid lahti Deontay Wilder ja Luis Ortiz, kes pidasid ööl vastu pühapäeva New Yorgis paeluva lahingu. Ortiz alustas maruliselt, vajas hingetõmbepausi, aga tümitas Wilderit siis seitsmendas raundis nõnda armutult, et tolle päästjaks osutus lõpukell. Ameeriklane suutis end aga koguda ning saatis kümnendas raundis Ortize otsustavalt matile. Wilderile oli see seitsmes järjestikune WBC tiitlivöö kaitsmine.
Ülejäänud neli MM-tiitlit on mängus 31 märtsil, kui Cardiffis kohtuvad Anthony Joshua (IBF, WBA, IBO) ja Joseph Parker (WBO). Kes selle matši võidab, peaks kõigi eelduste kohaselt kohtuma megamatšis Wilderiga.
«Peaks» ei garanteeri aga midagi. Viimati said neli raskekaalu kangeimat poksijat kokku 1992. aastal, kui Lennox Lewis alistas Razor Ruddocki ja Riddick Bowe tümitas Evander Holyfieldi. Lewise ja Bowe matš jäigi aga olemata.
Tänavu võib Wilderi ja tõenäoliselt Joshua kohtumise peamiseks komistuskiviks saada Tyson Fury, kes soovib kangesti viimasega jõudu katsuda ning kahe inglase lahinguga kaasneks mõlemale ka suurim võimalik palgapäev. Juhtuks Fury selles matšis Joshua alistama, poleks tal mingisugust kohustust (kui mitte just tahtmist) Wilderiga võidelda. Neid käike hakatakse malelaual tegema aga alles pärast Joshua ja Parkeri lahingut.