Eesti saalihokikoondise loosiõnn - kõik on võimalik, aga eksimisruumi pole

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meeste saalihokikoondis tagas veebruari alguses kodusel MM-valikturniiril pääsme detsembris Prahas peetavale finaalturniirile.
Eesti meeste saalihokikoondis tagas veebruari alguses kodusel MM-valikturniiril pääsme detsembris Prahas peetavale finaalturniirile. Foto: LIIS TREIMANN/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Neljapäeval loositi Prahas alagruppidesse 16 detsembris peetavale meeste MM-finaalturniirile kvalifitseerunud koondist, kelle seas ka veebruari alguse koduselt valikturniirilt MM-pääsme lunastanud Eesti. Kas meeskond koges loosiõnne või -õnnetust?

Enne küsimusele vastamist tuleb selgitada saalihoki MMidel alates 2013. aastast kasutatavat süsteemi, mis haruldane, aga sarnane näiteks naiste jäähoki olümpiaturniiril tarvitatavale.

Kuna saalihoki on jätkuvalt noor spordiala (esimene MM toimus 1996. aastal) ning tasemevahed on suured isegi tippude ja keskmike vahel, siis nägi 2012. aasta MMil, kus 16 koondist loositi võrdõiguslikesse alagruppidesse, skoore 35:0 (Šveits - Singapur), 33:2 (Rootsi - Ungari), 21:1 (Tšehhi - Jaapan) ja 29:3 (Soome - Kanada).

Võistkondade jaoks oli see ebameeldiv või tüütu, sest mängudes puudus igasugune sportlik pinge. Ning Rahvusvahelise Saalihokiliidu (IFF) jaoks oli see probleem, sest absurditeatrit sisaldav MM-finaalturniir pole müügikõlbulik toode. Samuti ei aita kuidagi kaasa plusspunktide võitmisele Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) silmis.

Vahemärkus: IFFi juhid tänasid õnne, et Šveitsis toimunud 2012. aasta MM-finaalturniiri otsustavaid kohtumisi vaatama kutsutud ROKi toonane president Jacques Rogge ei leidnud selle jaoks aega, sest poolfinaal Rootsi – Saksamaa lõppes seisuga 13:0, pronksimäng Šveits – Saksamaa 8:0 ja finaalis juhtis Rootsi 32. minutiks Soome vastu 9:0 (ja võitis lõpuks 11:5). Miks nii juhtus? Suure õnne abil poolfinaali jõudnud Saksamaa polnud selle taseme jaoks vaatamata maailma edetabeli 7. kohale absoluutselt valmis ning Soomel oli finaalis halb päev.

2012. aasta MMi finaalmängus asus Rootsi 32. minutiks Soome vastu 9:0 juhtima, mis on ilmekas näide saalihoki iseloomust - isegi maailma kahe tugevaima meeskonna omavaheline mäng võib kiskuda skoori mõttes uskumatult ühepoolseks, kui ühel tiimil juhtub olema väga hea ja teisel väga halb päev. 
2012. aasta MMi finaalmängus asus Rootsi 32. minutiks Soome vastu 9:0 juhtima, mis on ilmekas näide saalihoki iseloomust - isegi maailma kahe tugevaima meeskonna omavaheline mäng võib kiskuda skoori mõttes uskumatult ühepoolseks, kui ühel tiimil juhtub olema väga hea ja teisel väga halb päev. Foto: SALVATORE DI NOLFI/KEYSTONE

2012. aasta MM-finaalturniiri järel nuputati välja uus süsteem. 16 kvalifitseerunut jaotati maailma edetabeli põhjal kaheks ning mõlemas jaos moodustati kaks alagruppi. Kaheksast tugevamast koosnevates A- ja B-alagruppides pääsevad kaks esimest otse veerandfinaali, kaks tagumist mängivad aga C- ja D-alagruppide kahe paremaga kaheksandikfinaale. Sarnast süsteemi kasutatakse naiste jäähoki olümpiaturniiril, kus kaheksa naiskonda on jaotatud tugevamasse ja nõrgemasse alagruppi. Tugevama kaks paremat pääsevad otse poolfinaali, kaks tagumist ja nõrgema neli kaks esimest mängivad veerandfinaale.

Kui 2014. ja 2016. aasta MMil kuulus Eesti meeskond maailma edetabeli põhjal tugevamatesse alagruppidesse, siis seekord nõrgematesse, sest vaatamata kahele järjestikusele kaheksandale kohale langeti maailma edetabelis üheksandaks. Loosiurnid olid järgmised:

  • Urn nr 1 (alagrupid A ja B): Soome (maailma edetabeli 1.), Rootsi (2.), Šveits (3.), Tšehhi (4.).
  • Urn nr 2 (alagrupid A ja B): Taani (5.), Norra (6.), Läti (7.), Saksamaa (8.).
  • Urn nr 3 (alagrupid C ja D): Eesti (9.), Slovakkia (10.), Kanada (12.), Austraalia (13.).
  • Urn nr 4 (alagrupid C ja D): Poola (14., Jaapan (16.), Singapur (17.), Tai (22.).

Loosimistulemused osutusid järgmisteks:

  • A-alagrupp: Šveits, Tšehhi, Läti, Saksamaa.
  • B-alagrupp: Soome, Rootsi, Taani, Norra.
  • C-alagrupp: Eesti, Austraalia, Poola, Tai.
  • D-alagrupp: Slovakkia, Kanada, Jaapan, Singapur.

Kuidas hinnata Eesti alagruppi? Pigem heaks. Kõige tähtsam oli vältida Slovakkiat, kellega kokkusattumise tõenäosus oli 33%. Sellega läks õnneks. Austraalia ja Tai peaksid on mõlemad selgelt nõrgema tasemega meeskonnad, kellega Eestil probleeme ei teki. Alagrupi esikohamäng peetakse eeldatavasti Poolaga, keda veebruari alguses kodusel MM-valikturniiril napilt 5:4 võideti.

Kodusel MM-valikturniiril alistas Eesti kindlalt Liechtensteini, Belgia ja Hollandi, napilt Poola ja kaotas suurelt Soomele.
Kodusel MM-valikturniiril alistas Eesti kindlalt Liechtensteini, Belgia ja Hollandi, napilt Poola ja kaotas suurelt Soomele. Foto: LIIS TREIMANN/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Kuidas hinnata Eesti edasist eeldatavat teekonda? C-alagrupi kaks paremat kohtuvad kaheksandikfinaalides B-alagrupi kahe nõrgemaga, kelleks on 100% kindlusega Norra ja Taani, kel mõlemal puuduvad igasugused võimalused röövida punkte Soomelt ja Rootsilt, kes on kahepeale ära jaganud kõik seni välja mängitud 11 MM-tiitlit (Rootsi juhib 8:3).

Teise loosiurni nõrgim meeskond oli üpris kindlasti Saksamaa, kes kaotas äsjasel MM-valikturniiril Slovakkiale. Seega olnuks Eesti jaoks meeldiv, kui Saksamaa sattunuks B-alagruppi, mis tähendanuks, et C-alagrupi esikoha puhul oodanuks kõigi eelduste kohaselt kaheksandikfinaalis just nemad. Nüüd on selleks meeskonnaks Norra, keda Eesti pole kunagi võitnud, või Taani, kellega on viimastel aastatel mängitud võrdselt (2016 võideti valikturniiril 7:2, aga kaotati finaalturniiril lisaajal 5:6).

Kui vaadata veelgi edasi, siis võidu korral kaheksandikfinaalis ootaks Eestit ilmselt veerandfinaal Tšehhi või Šveitsiga, mis kaotataks. Seejärel mängud 5.-8. kohale, kus esimene vastane oleks Läti, Slovakkia või Saksamaa.

Kuidas on võimalik detsembris toimuva finaalturniiri sündmustest juba praegu nii kindlas kõneviisis rääkiga? Sest saalihoki on noor spordiala, kus kehtib kindel kastisüsteem - Soome ja Rootsi on omaette klassist, aga võivad halval päeval kaotada Tšehhile või Šveitsile, kes võivad omakorda halval päeval sattuda raskustesse duellides tugevamate keskmikega (Norra ja Läti). Ülejäänud keskmikud (Taani, Saksamaa, Eesti ja Slovakkia) ei oma reaalseid võimalusi ainsagi TOP4 riigi alistamiseks.

Koduse MM-valikturniiri viimases voorus kohtus Eesti valitseva maailmameistri Soomega ja kaotas 1:15 - ilmekas näide, et maailma edetabelis kaheksandal kohal paikneval Eestil puuduvad tippudega mängides reaalsed võimalused (suure) kaotuse vältimiseks.
Koduse MM-valikturniiri viimases voorus kohtus Eesti valitseva maailmameistri Soomega ja kaotas 1:15 - ilmekas näide, et maailma edetabelis kaheksandal kohal paikneval Eestil puuduvad tippudega mängides reaalsed võimalused (suure) kaotuse vältimiseks. Foto: LIIS TREIMANN/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Kokkuvõte: loos oli Eesti jaoks normaalne ja eesmärgi – jõuda esimest korda MMil kuue parema sekka – täitmine võimalik, ent eksimisruumi pole. Kui eelmisel MMil toodi koht veerandfinaalis Eestile tänu soodsale loosile sisuliselt kandikul ette, siis seekord tasuta lõunaid pole.

Eesti saalihokikoondise tulemused MM-turniiridel:

  • 1996 - 11. koht
  • 1998 - 10. koht
  • 2000 - 11. koht
  • 2002 - 12. koht
  • 2004 - 12. koht
  • 2006 - 11. koht
  • 2008 - 8. koht
  • 2010 - 7. koht
  • 2012 - 9. koht
  • 2014 - 8. koht
  • 2016 - 8. koht

* * *

Eesti koondise tulemused MM-finaalturniiridel paranesid alates 2008. aastast, kui meeskonda hakati kaasama Rootsis üles kasvanud väliseestlasi, kes sünnijärgsed kodanikud Teise Maailmasõja ajal Eestist pagenud vanavanemate kaudu. Eesti koondise kaitsja Mats Tamme räägib Postimehe videos, kuidas Rootsist pärit väliseestlased meeskonda sulanduvad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles