Olümpiasangari isa: meie ei ole Saskiat tippsportlaseks kasvatanud

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1998. aasta talv (vasakul): kolmeaastane Saskia Alusalu (punases) koos kõige vanema õe Sirliga Adaveres uisujääl. 2018. aasta veebruar (paremal): Saskia Alusalu ületas vist kõikide Eesti spordisõprade ootused, jõudes olümpiafinaalis neljandale kohale.
1998. aasta talv (vasakul): kolmeaastane Saskia Alusalu (punases) koos kõige vanema õe Sirliga Adaveres uisujääl. 2018. aasta veebruar (paremal): Saskia Alusalu ületas vist kõikide Eesti spordisõprade ootused, jõudes olümpiafinaalis neljandale kohale. Foto: Erakogu / Tairo Lutter

Kiiruisutaja Saskia Alusalu isa Hannes Alusalu vaatas 24. veebruaril tütre olümpiadebüüti koos abikaasa Sirje, tütarde Sandra ja Sirli ning kahe lapselapsega oma kodus Adaveres.  «Ärevus oli hinges. Võistlust vaadates ma väga ei lärmanud, aga väga raske oli rahulikult paigal püsida, nihelesin Saskia sõitude ajal toas ringi,» meenutas Hannes Alusalu neid ärevaid hetki.

Enne olümpia poolfinaalsõitu lootis Hannes Alusalu salamisi, et äkki läheb tütrel õnneks end finaali võidelda. Kui Saskia juba finaali jõudis, oli isa silmis tütre olümpiadebüüt igati õnnestunud. 

Pereisa tunnistas, et ta pole eriline kiiruisuspetsialist ning ei osanud Saskia finaalsõidus teisel ringil tehtud rünnakust ning pea kogu võistluse liidripositsioonil olemisest esiti midagi arvata. «Saskia treener Tristan (Loy – toim) on väga tark mees ning mul jäi vaid sel hetkel loota, et nende võistlustaktika peab paika,» rääkis Hannes Alusalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles