/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2018/03/16/7694017t1hbcf7.jpg)
Mida ütleks Jose Mourinho nendele Manchester Unitedi fännidele, kes ei olnud rahule meeskonna Meistrite liiga kaheksandikfinaalis Sevilla vastu näidatud mänguga? See oli täna portugallaselt pressikonverentsil küsitud küsimus, millele järgnes tosin minutit kestnud loeng, kus peatreener kindlal toonil oma otsuseid kaitses.
Suur osa Mourinho jutust oli paberilt Unitedi viimaste hooaegade statistika ettelugemine, aga toome välja paar paremat tsitaati.
«Seitsme aasta ja nelja peatreeneri jooksul ei jõutud korra üldse eurosarja, kaks korda langeti alagrupis ja parim tulemus on üks veerandfinaalkoht. Selline on jalgpallipärand!»
«Kas mul on suur õnn ja teil suur ebaõnn, aga teie räägite fännidega, kes on väga pettunud, ja minuga suhtlevad need, kes mõistavad, milline on selle klubi pärand, milline on arenguprotsess ja millisel hetkel ma siia klubisse tulin.
Kas te teate, kui palju mängijad olid kasvõi Meistrite liiga veerandfinaali kogemusega, kui ma Madridi Realiga liitusin? Xabi Alonso Liverpooliga, Iker Casillas Realiga ja Cristiano Ronaldo Manchester Unitediga. Kõik teised polnud isegi veerandfinaali jõudnud.»
«(Manchester City võtmemängijad) Otamendi, Kevin de Bruyne, Fernandinho, Silva, Sterling, Aguero on kõik minevikus tehtud investeeringud, mitte viimase kahe aasta leib. Varem. Kas te teate, kuhu läksid mitmed Unitedi mängijad, kes mullu klubist lahkusid? Vaadake, kus nad nüüd mängivad! Kus, kuidas ja kas üldse mängivad.»
«Kui ma siit ühel hetkel lahkun, siis järgmine Manchester Unitedi peatreener leiab siit meeskonnast eest Lukaku, Matici, muidugi De Gea juba ammusest ajast – mängijad, kel on teistsugune mõttelaad, kvaliteet, taust, staatus ja teadmised.»
«Ma võiksin olla kuskil mujal riigis, liigavõit taskus. Mõnes sellises liigas, kus sinu võit on kindel juba enne hooaja algust. Aga ma ei ole. Ma olen siin. Ma olen siin ja jään siia. Pole võimalustki, et te mu mõttelaadi muuta suudate.»
«Ma ei kavatse minema joosta, ma ei kavatse kuhugi kaduda, ma ei kavatse nutta, sest kuulen kuskilt mingit väljavilistamist. Ma ei kavatse väljakult tunnelisse pageda. Ja järgmisel mängul lähen ma jälle esimesena staadionile. Ma austan fänne ja ei karda midagi.
Ma saan aru, et mitmed möödunud aastad olid inimestele, kes mind ei salli, väga-väga rasked. Jälle tema, jälle võidab. Jälle tema, jälle võidab. Ja nüüd pole ma kümme kuud midagi võitnud. Viimane tiitel oli kümme kuud tagasi (Euroopa liiga – toim). Võitsin Liverpooli, võitsin Chelseat, aga kaotasin Sevillale ja nüüd on neil võimalus rõõmus olla.»