Neurokirurg Schumacherist: tema olukord ei parane ilmselt kunagi

Michael Schumacher. Foto: David Davies/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Seitsmekordne F1 maailmameister Michael Schumacher sai 2013. aastal mäesuusatades ränga peatrauma ja sellest ajast saati pole meest avalikkuse ees näha olnud. Kogenud neurokirurg Colin Shieff selgitab, et tõenäoliselt ei muutu miski mehe elu lõpuni.

AP rõhutab Schieffiga tehtud intervjuus, et britt pole kunagi Schumacherit ravinud ega suhelnud ka seda teinud arstidega. Ometi on kogenud neurokirurg läbi Schumacheri näite nõus selgitama, millises olukorras sarnase ajutrauma üle elanud inimesed on.

«Tema vigastuse laad ja avalikud infokillud viitavad, et ta aju on saanud jäädava ja suure kahjustuse. Selle tulemusel ei tööta tema aju sarnaselt sulle või mulle. Mida rohkem läheb vigastusest aega mööda, seda väiksemaks muutub tõenäosus positiivsetest arengutest. Peaaegu kindlalt ei muutu tema olukord praegusest paremaks,» nendib Schiff kurba prognoosi.

Milliseid protseduure Schumacheriga praegu tehakse, päris ajakirjanik. Endise kirurgi vastus on kiretu, kuid nukker: «Ta saab ravi, mis on tegelikult hoolitsus. Teda toidetakse ja antakse vedelikke. Tõenäoliselt tehakse seda peamiselt või vähemalt lisandina vooliku kaudu, mis on tema soolestikku sisestatud suu või pigem kõhu kaudu. Ta saab teraapiat, kus ta pannakse istuma, sest ta ei ole võimeline end ise voodist tooli saama. Tema eest kantakse hoolt, et tema jäsemed liiguksid ja ei tõmbuks kangeks.»

Schiff on kindel, et Genfi lähedal paiknevas villas, mis on ümber ehitatud erahaiglaks, päevi mööda saatev Schumacher on meeldivas keskkonnas ja lähedaste keskel. Kas vormelilegend sellest ka ise aru saab, on juba teine küsimus.

«Peaaegu kindlalt võib väita, et ta ei ole võimeline end (kõnes) väljendama. Tal võib olla võimekus osutada või tema lähedastele võib muudmoodi olla ilmne, kui tal on ebamugav või ta pole rahul. Võib-olla saab ta rõõmu, kui näeb oma lapsi, kui kuuleb armastatud muusikat või kui keegi silitab tema kätt,» spekuleerib Schiff, kuid rõhutab samas, et väga palju määrab ajutraumade puhul patsiendi vigastuse eripära, millest tal sakslase puhul aimugi pole.

Kui suur on tõenäosus, et Schumacher paraneb kas täielikult või osaliselt?

«Esimest täiesti kindlalt mitte. Esiteks statistiliselt, teiseks neuroloogiliselt ja kolmandaks on ta nii kaua juba haige olnud. Ta on kaotanud palju lihasmassi. Isegi kui ta silmad avaks ja hakkaks rääkima, oleks osa ta mälestustest kadunud, tema iseloom ja mõtteprotsessid oleks muutunud. Ta ei oleks enam sama inimene,» on ekspert veendunud. «Osalisest taastumisest rääkides on ka iga väike samm paremuse poole mingi taastumine. Aga kas see aitaks kuidagi kaasa tema paremale funktsioneerimisele, suhtlemisele?»

Scumacheri suurim probleem on see, et viga sai tema aju, mitte keha. Näiteks äsja meie seast lahkunud astrofüüsik Stephen Hawking sai vaatamata rängale füüsilisele haigusele siiski läbi alles jäänud lihaskontrolli ja kõnesüntesaatori maailmaga suhelda, sest tema mõistus oli haigusest puutumata. «Kui nii oleks ka Michael Schumacheriga, siis olen kindel, et me oleks sellest teadlikud, nii et ma olen veendunud, et temaga nii ei ole,» spekuleerib Schiff.

Meedias on arvutatud, et Schumacheri ravikulud ulatuvad kuni 200 000 euroni nädalas. See number on arsti sõnul aga ilmselt ülepaisutatud. «Tal peaks olema hooldaja, terapeut ja visiite tegev arst. Kui tehakse midagi füüsilist või teda kuhugi viiakse, läheks vaja veel ühte paari lisakäsi. See ei anna kokku 150 000 või 200 000 eurot. Tal on vaja põhimõtteliselt kedagi, kellel oleks hooldus- ja teraapiakogemus, kes oleks kogu aeg tema kõrval. Nii et vaja on nii palju hooldajaid, kui piisab ööpäevase valve täitmiseks. Aasta peale räägime me ilmselt kaheksast inimesest – see on näiteks ühe intensiivravi voodikoha hooldamiseks vajalik inimeste arv haiglas,» selgitab Schiff. Kui tavainimestele käiksid needki kulutused peagi üle jõu, siis Schumacheride perekond saab endale lubada mehe eest hoolitsemist kuni tema elu lõpuni.

Michael Schumacher sai 2013. aasta lõpus Meribeli suusakuurordis kukkudes raske peatrauma, mille tõttu panid Grenoble’i haigla arstid ta kuueks kuuks kunstlikku koomasse. 2014. aasta juunis viidi vormelilegend Lausanne’i haiglasse ning sama aasta septembrist on ta kodusel ravil.