/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
Kevad on jube! Hirmuäratava kiirusega hakkab keha kaitsvate talvevammuste seest nähtavale sulama ja külmal ajal korjatud rõõmurullid lajatavad halastamatult näkku. Kuidas küll saaks endale kiiremas korras kõvad kõhulihased? Päris otseteed ei leidu, kuid keskmisest tõhusama ja lõbusama meetodi avastas Arter küll.
Kõhulihaseharjutused on esimene trenniosa, millest viilitakse, kuigi trimmis kõhulihaseid tahaks endale igaüks. Miks me siis ometi luuserdame? Lihtsalt nii tüütu on! Tahaks küll, aga teha ei viitsi. Istessetõusud on lihtsad, kuid nürid – kasu tõuseb alles sadadest kordustest. Ning pingutust tunnetamata vehid niisama oma aega tuulde, pekikihi all ei tärka midagi põnevat.
Plank on kiirema keeramisega, aga raske, kurivaim. Kasu oleks minutist, kuid mõni nõrkeb juba asendit sisse võttes. Mis siis üle jääb? Jõusaaliharjutused edasijõudnutele? Neid ei jaksa keskmine kevadiselt ärganud trennihuviline üldse teha.
«Täitsa pekkis, mihuke trenn oli! Või noh – pekki põhimõtteliselt enam ei ole.»
Loomulikult läksid mul kõrvad kikki, kui kuulsin, et sõbrad Lätis on leiutanud treeningu, mis on energiatasemelt sama äge nagu rokk-kontserdil kargamine ja samas kõhulihastele erakordselt tõhus. Vaja uurida! Tunni nimi tõotab igatahes palju – rock’n’core ehk kõva rokkmusaga teraskõvade kõhulihasteni.
Et asjast ausat ülevaadet saada, kutsun kaasa kolleeg Madis Vaikmaa. Tema esindab enda sõnul trennihuvilist, kes seni on peamiselt mõelnud, kuidas ta saalis rassib. Praktikakonto on seni tagasihoidlik. Mina kuulun seltskonda, kelle jaoks paras annus jõutrenni on sama loomulik elu osa nagu kommid ja hommikukohv. Kuid kehakriitilisust ma õnneks ei põe. No mis seal ikka – kui taljemõõt on kolmel korral meetri peal ära käinud, siis laudsiledat kõhtu täiesti tasuta tagasi ei anta. Nii et esindame kenasti kaht äärmust, kuid mõlemal on motivatsioon laes.
/nginx/o/2018/03/21/7707981t1h219e.jpg)
DCH Studija esindaja Kaspars Ozoliņš on koloriitne kuju – energiat täis, kere tätoveeringutega kaetud, elava miimikaga ja oma treeningust täiesti haaratud. Muusika pannakse mürtsuma ja tõesti – ei mingit malbet aeroobikabiiti ega raadiost tuttavat EDMi. Korraliku võimuga saab rokki nii palju, et maa müdiseb ja selg judiseb, ses suhtes ei peta tunni nimi küll sugugi.
«Mõtlesime selle tunni välja iseenda jaoks,» selgitab Kaspars reipalt. «Rühmatundides valitsevad ju tihtipeale naised ja treeningud olekski nagu eeskätt nende järgi loodud. Tahtsime midagi, mis oleks äge, jõuline, tõhus ja vaba tülikatest sammukombinatsioonidest, mida mehed kardavad kui keravälku.»
My Fitnessi Kristiine klubi, kus tutvustav tund toimub, on täitunud vägagi võrdõiguslikult, umbes pool seltskonnast on mehed. Aga arvata võib, et austajannade parv lendab peale õige väledalt.
