Vutikoondise Kaukaasia-päevik: suur Ragnar Tbilisi nurgapoes ja õnnetoov 777

Kristjan Jaak Kangur, Jerevan
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gruusia koondis laenas eestlastele lahkelt oma õnnenumbriga bussi.
Gruusia koondis laenas eestlastele lahkelt oma õnnenumbriga bussi. Foto: Postimees

Eesti jalgpallikoondis peab järjest kaks maavõistlust, kui esmalt kohtutakse Jerevanis Armeeniaga ja seejärel Tbilisis Gruusiaga. Postimees on koondisega Kaukaasia minituuril kaasa ja toob lugejani kõik põneva, mis silma hakkab.

Teisipäeva, 27. märts

Seitse olla õnnenumber, kuid mida lugeda välja sellest, et Gruusia koondise kirjadega buss sõidutab Eesti koondist trenni ja kannab esiklaasil sinimustvalget? Või sellest, et bussi numbrimärk on 777? Kas juhuslikult valitud number ja kellele see täna õhtul Tbilisis õnne toob?

Õhtul Tbilisi peale kolama minnes võib aga nurgapoest ootamatult eest leida suure Ragnari. «Kuningliku Viikingi» vormi seekord testima ei hakanud, sest see näikse olevat niikuinii viie tärni vääriline, aga võrdväärselt laiade õlgadegakonkurente leidus samas riiulis veel õige mitu tükki: mõni neist olid kohalik, teine hoopis leegionär Tšehhist.

Suur Ragnar peitis end Tbilisi kesklinna nurgapoe riiulil.
Suur Ragnar peitis end Tbilisi kesklinna nurgapoe riiulil. Foto: Postimees

Esmaspäev, 26. märts

Jalgpallikoondise Kaukaasia turnee jätkub, kuid mõistagi ei puudu sellistest reisidest ka kunagi viperused. Nõnda oli koondis valmis heas tujus reisima Jerevani Zvartnotši lennujaamast Gruusia pealinna Tbilisisse, kui internet kadus ära! Jah, loete õigesti - lennujaama registreerimislaudadest oli internet kui luuaga pühitud ning kõik seiskus tunniks. Aga lõpuks probleem lahenes, lennuk tõusis õhku ja maandus Tbilisis ning isegi õhtune trenn sai koondisel kenasti tehtud. Galerii sellest leiab siit.

Ragnar Klavan ja Henri Anier löövad aega parajaks. Taustal reklaam, mille tõlge kõlab proosaliselt: "Vanade sõprade kohtumise terviseks."
Ragnar Klavan ja Henri Anier löövad aega parajaks. Taustal reklaam, mille tõlge kõlab proosaliselt: "Vanade sõprade kohtumise terviseks." Foto: Postimees
Ootamist on siin üksjagu!
Ootamist on siin üksjagu! Foto: Postimees

Pühapäev, 25. märts

Armeenia suhted Aserbaidžaaniga on pehmelt öeldes keerulised, et mitte öelda vaenulikud. Mägi-Karabahhis ei peeta praegu küll sõda (viimati leidis tulevahetus seal aset 2016. aastal ja siis hukkus hinnanguliselt 350 inimest), kuid diplomaatilised kontaktid kahe riigi vahel puuduvad. Sestap ei maksa Armeenias ka poole sõnaga Aserbaidžaani mainida, kuid ühest kohast võib vihatud naabrite lipu siiski leida.

See koht on Ararati konjakitehase muuseum, kus asub niinimetatud rahuvaat. Selles vaadis on 1994. aasta brändi ning see asetati paika 2001. aasta novembris, kui Jerevani külastasid OSCE Minski protsessi eesistujariigid. Vaat avatakse siis, kui Mägi-Karabahhi konflikt leiab lahenduse. Muuseumi giidi sõnul ongi vaadi kõrval seisev Aserbaidžaani lipp ainus, mida Armeenias avalikult eksponeeritakse.

Muide, muuseumist leiab teiste seas ka vaadi, mis seisab seal alates Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli visiidist. «Presidentide toas» ongi ülekaalus lähinaabrite ja Balti riikide riigipead siltidega vaadid, samuti on mõistagi olemas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedjevi visiitide puhul toodetud vaat. Aga on ka fotosein tehase külastajatest, kust torkab teiste kuulsuste vahel silma üks vääääga hästi päevitunud mees...

Michel Platini on sel Ararati muuseumis rippuval fotol küll otse suvepuhkuselt saabunud.
Michel Platini on sel Ararati muuseumis rippuval fotol küll otse suvepuhkuselt saabunud. Foto: Postimees

Jerevanis õitseb kenasti ka tänavakaubandus, kus sortimendi kirjeldamiseks sobib hästi väljend «küsida võib kõike». Nii müüb näiteks üks maa-aluses tunnelis asuv putka televiisoripulte, mille tootjate seas on sellised nimekad firmad nagu Star Track, Philiipss ja Panasonig...

Telekapult firmalt Philiipss seisis ühes reas selliste maailmakuulsate markidega nagu Panasonig ja Star Track.
Telekapult firmalt Philiipss seisis ühes reas selliste maailmakuulsate markidega nagu Panasonig ja Star Track. Foto: Postimees

Laupäev, 24. märts

Eesti koondise mäng Armeeniaga tõi tulemuseks 0:0 viigi, mis ilmselt kellegi hinge kustumatut mälestust ei jätnud. Küll aga võisid pärast kohtumist ootamatut menu nautida Eesti sinisärkides fännid, kellega koos kohalikud tahtsid pilti teha. Erilise menu tagas korralik ettevalmistus: tuleb võtta mängule kaasa õige lipp (või hankida see Jerevani ühest baarist) ning tribüüni ees kõik 90 minutit äärekohtuniku liikumist imiteerida. Siis tahavad sinuga pilti teha kõik kohalikud tüdrukud ja mõned Arsenali särgiga poisid ka!

Paremal libakohtunik Eestist, vasakul liba-Mhitarjan Armeeniast!
Paremal libakohtunik Eestist, vasakul liba-Mhitarjan Armeeniast! Foto: Postimees

See üks natuke suurem poiss, kes Arsenali särki igapäevaselt kannab, oli mõistagi ajakirjanike huviorbiidis. Tõsi, vähemalt sama palju tähelepanu pälvis ka Armeenia eest debüüdi teinud argentiinlane Norberto Briasco Balekjan.

Õige Mhitarjan annab aru: kuidas ikkagi nii läks, et Karol Mets Londoni Arsenali mehe endale taskusse pistis ja sealt välja ei lasknudki?
Õige Mhitarjan annab aru: kuidas ikkagi nii läks, et Karol Mets Londoni Arsenali mehe endale taskusse pistis ja sealt välja ei lasknudki? Foto: Postimees

Kes kohtumist telerist jälgis, nägi kindlasti, kuidas mäng paar korda tuule alla võtnud reklaamtahvlite tõttu katkestati. Tuul oli staadionil mängu ajal tõepoolest hooti väga kõva, juba staadionile saabudes tervitasid korraldajad ajakirjanikke õnnetute nägude ja teatega: intervjuusid peate täna tegema koridoris, meie pressitelk lendas minema... Mängu ajal lennutasid iilid mööda platsi kilekotte ja tribüünil istudes kattusid nii laud, arvuti kui ka kõik muu võimalik kiiresti õhukese, ent ühtlase ja närviajava tolmukihiga. Selle häda tasakaalustamiseks kadus aga pressitribüüni internet avavile kõlades hoobilt ega naasnud mängu lõpuni: mis muud kui arvutil klapp kinni ja tolmumure murtud!

Reede, 23. märts, õhtu

Armeenia rahvas pole rikas, ent samas on ka. Kes teenib Eestis keskmist kuupalka ja pisut peale, see võib end siin kas või korra elus tunda miljonärina. Ühe euro eest saab nimelt peo peale ligi 600 kohalikku raha ehk drami, mistap võib end väikesegi summa vahetamise järel hetkekski rahabossiks mõelda.

Nali naljaks, tegelikkuses on Armeenia valusate kontrastide maa. Peaväjakule Marriotti hotelli ette pargivad kuldkettidega mehed oma Range Rovereid, S-klassi Mercedeseid ja Rollse-Royce Ghoste, linnulennult mõne kilomeetri kaugusel asuva jalgpallistaadioni ümber avaneb hoopis trööstitum pilt. Siin sirutub taeva poole kahekskümnendatel lõpetamata jäänud tondiloss, seal kerkivad favela'likult mööda mäenõlva üles üksteise otsa kobarasse lükitud uberikud... Pole siis ime, kui lihtne kohalik ohkab: Nõukogude Liidu ajal oli elu parem!

Teel staadionilt tagasi hotelli püüab ühe kolleegi valvas pilk kesklinna hotellirõdult kinni mehe, keda olemegi ju tegelikult otsinud. Seal ta on: Henrik Mhitarjan, Armeenia (hetke) kuulsaim jalgpallur! Jah, just nimelt nii ehk Mhitarjan: k-tähe on armeenlase nimesse pookinud ingliskeelne kirjapilt. Igatahes, seal ta Armeenia trikolooriga kõrvuti ripub, maalituna elutruult ja ilusti. Tea, kas on ka Eestis kedagi, kel Poomi, Operi, Klavani või Vassiljevi portreemaal elutoa seinal...?

Galerii: Armeenia võõrustab Eestit traagilise nimelooga ja ajahambast puretud staadionil

Värav number 13 on sümboolseks illustratsiooniks halli näoga rajoonile, kus majad pealtnäha tehtud kõigest sellest, mis kogemata näppu juhtunud. Ent elatakse siingi...
Värav number 13 on sümboolseks illustratsiooniks halli näoga rajoonile, kus majad pealtnäha tehtud kõigest sellest, mis kogemata näppu juhtunud. Ent elatakse siingi... Foto: Postimees

Reede, 23. märts, hommik

Kui ajakirjanikud jõuavad Jerevani öösel Viini kaudu, siis koondis saabus juba eile õhtul Kiievist, kus tehti mõnepäevane treeninglaager. Jerevan tervitab mõnusa kevadilma (+14 kraadi) ja eriti ööpimeduses silmapaistva peaväljakuga. Vabariigi väljakul ehk Hraparaki väljakul käiakse nii valimiste eel ja järel protestimas kui ka System Of A Downi kuulamas (nemadki on siin esinenud, ikkagi «omad» ju). Päevavalges on tegu aga lihtsalt ühe suure ristmikuga.

Koondis peatub siinsamas väljakuäärses pika ajalooga hotellis, mis tegutses riikliku ettevõttena juba sügaval nõukaajal. Kohe teisel pool teed on Jerevani laulvad purskkaevud, mis ärkavad koos ülejäänud väljakuga alles õhtuhämaruses. Enne nende imetlemist tuleb eestlastel aga ära teha õhtune treening ja pressikonverents Vazgen Sargsjani nimelisel 14 000 pealtvaatajat mahutaval staadionil.

Vähemalt peatuspaiga on Eesti koondis hästi valinud: mis sobikski paremini kui hotell, kus WiFi salasõna on «Football»! Kohalikud on Eestist kuulnud küll: meie tänavust eurolaulu teatakse. Tore on, sestap ei hakka torisema ka siis, kui mõne nimega natuke puusse on pandud: ega need armeenia nimed meile siis suupärasemad ole!

Eesti koondis on hotellis kohal!
Eesti koondis on hotellis kohal! Foto: Postimees
Mõne keerulisema nimega on kohalikel küll natuke raskusi, aga anname andeks...
Mõne keerulisema nimega on kohalikel küll natuke raskusi, aga anname andeks... Foto: Postimees
Jerevani keskväljak - vasakul ajaloomuuseum, paremat kätt valitsusuhoone.
Jerevani keskväljak - vasakul ajaloomuuseum, paremat kätt valitsusuhoone. Foto: Postimees
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles