Ood Ronaldole. Kes ütles, et üks ei ole võitlusväljal kuningas?

Andres Vaher
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cristiano Ronaldo näeb palli, astub paar sammu ettepoole, paneb jalad paika ja kui mänguvahend just õige kohas, kerkib õhku. Sünnib värav, mis jääb igaveseks jalgpallisõprade meelile ja keelile.
Cristiano Ronaldo näeb palli, astub paar sammu ettepoole, paneb jalad paika ja kui mänguvahend just õige kohas, kerkib õhku. Sünnib värav, mis jääb igaveseks jalgpallisõprade meelile ja keelile. Foto: ALBERTO PIZZOLI/AFP/Scanpix

Jalgpall pidavat olema meeskonnamäng. Üleeile õhtul tõestas Cristiano Ronaldo, et tingimata ei pea. Madridi Reali tiimikaaslased olid talle küll igati toeks, aga pole liig väita, et maailma parim jalgpallur purustas Torinos Juventuse üksipäini 3:0. Portugallane oli ainusüüdlane, et Meistrite liiga mulluste finalistide uues kohtumises sisuline duell nägemata jäi.

3. minutil ennetas ta Juve kaitsekorüfeesid Giorgio Chiellinit ja Andrea Barzaglit ning koksas 1:0. Tunnike hiljem saabus aga tordile tõeline kirss: Ronaldo kerkis uskumatutesse kõrgustesse ja virutas Gianluigi Buffoni väravasse ülepea käärlöögi, millist kohtab haruharva. Et õhtu kujuneks täiuslikuks, tegi ta ka eeltöö sõbramees Marcelo kolmandale tabamusele.

Nii juhtuski, et eesriide langedes käis kogu arutelu SELLE värava, aga mitte näiteks mängu taktikaliste sõlmpunktide ümber. Sest polnud midagi arutada: Real – õigemini Ronaldo – oli Juventusest lihtsalt mitme klassi võrra üle. Niivõrd, et isegi Torino publik tõusis kuningale au andma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles