Armastatud olümpiavõitja süüdistas treenerit vägistamises

Andres Vaher
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olga Korbut tähistab 1972. aastal Münchenis olümpiavõitu.
Olga Korbut tähistab 1972. aastal Münchenis olümpiavõitu. Foto: /AP

Neljakordne riistvõimlemise olümpiavõitja Olga Korbut rääkis Venemaa telekanali jutusaates «Las räägivad» («Пусть говорят»), kuidas treener Reynald Knysch teda seksuaalselt ahistas ja korduvalt vägistas.

Kõmuline lõik jõudis eetrisse üleeile. Alates 1990. aastast USA-s elav Korbut tuli stuudiosse, et rääkida oma perekondlikest läbielamistest ja avada kate suurelt saladuselt.

Kui jutt jõudis Müncheni olümpiale (1972) ja läbisaamiseni Knyschiga, lausus Korbut: «See oli… Kuidas seda nüüd vene keeles öeldagi? Inglise keeles on selle kohta sõna molest. Rünnakud? Ahistamised? Ja lõpuks: vahetult enne olümpiamänge ta lihtsalt vägistas mind. See on tõsi. Elan sellega, ja see on äärmiselt raske. Loomulikult ma varjasin seda, sest tundsin häbi.»

Naise sõnul toimus esimene vahejuhtum enne Münchenisse sõitmist – Minskis, hotellis Jubileinaja. Eelnevalt pakkunud treener Korbutile konjakit. Koju naastes juhtus vägistamist Korbuti sõnul «üle ühe korra» veel. Samuti peksnud Knysch teda.

Olga Korbut 1972. aasta Müncheni olümpial.
Olga Korbut 1972. aasta Müncheni olümpial. Foto: General/?2003 Credit:Topham Picturepoint
Olga Korbut 1972. aasta Müncheni olümpial.
Olga Korbut 1972. aasta Müncheni olümpial. Foto: Dmitryi Donskoy/RIA Novosti

Knysch suhtles Korbuti, saatejuhi ja külalistega skaibi vahendusel. Algul lükkas ta kategooriliselt kõik süüdistused ümber, nimetades neid alatuks valeks ja kasutades Korbuti suhtes ka solvavaid väljendeid. Natuke hiljem selgitas Knysch aga, et võistlusteks valmistumise perioodil näitas Korbutile, et armastab teda, sest «see aitas kaasa paremate tulemuste saavutamisele».

«Häälestasin end sellele ja näitasin talle igati, et suhtun temasse väga soojalt, et ta on väga hea, ilus, tark, andekas. Kõik selle nimel, et teda innustada ja et ta korralikult harjutaks. Teadsin, et sellises meeleseisundis võib inimene muutuda geniaalseks. Soovisingi teda muuta geniaalseks,» kõneles Knysch.

Pärast Korbuti avameelset avaldust arutasid stuudiokülalised kõnealust teemat ning kõlama jäi mõte: Knyschile ei saa midagi ette heita, sest ta tegi Korbutist tähe. Keegi ei kaitsnud võimlemistähte, endine prokuratuuri uurija Vladimir Kalinitšenko sõnas, et ta süüdistused on alusetud.

Seejärel toodi stuudiosse Grodnos koolidirektorina töötav Korbuti õde Ljudmilla Božko, kes ütles, et usub Olgat, kuid suhtub endiselt austusega ka treenerisse. «Oleme ju siiski kõik inimesed. Igaühel on oma puudused. Reynald töötas terve elu tüdrukutega. Võimalik, et midagi läks valesti. Minul isiklikult pole midagi sellist juhtunud. Aga muidugi ma usun Oljat.»

Korbut tuli Münchenis kolmekordseks olümpiavõitjaks, neljanda kulla lisas Montrealis 1976. Ta on ka kahekordne maailmameister aastast 1974.

Olga Korbuti esitus rööbaspuude finaalis 1972. aasta Müncheni olümpial:

62-aastane Olga Korbut elab praegu USAs, Arizona osariigis.
62-aastane Olga Korbut elab praegu USAs, Arizona osariigis. Foto: John Marshall/AP

Riistvõimleja Olga Korbut

  • hüüdnimeks Minski Pääsuke.
  • sündinud 16. mail 1955 Hrodnas.
  • neljakordne olümpiavõitja ja kahekordne olümpiahõbe.
  • kahekordne maailmameister ja neljakordne MM-hõbe.
  • emigreerus 1991. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus elab tänaseni.
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles