- E-spordi harrastajate treeningute kogumaht küündib nädalas poolesaja tunnini.
- E-sport pole küll füüsiliselt raske, aga nõuab mentaalset sitkust.
- E-spordis on oluline osa videoanalüüsil nagu näiteks jalgpallis ja korvpalliski.
- Nii nagu tavaspordis, nõnda pole ka e-spordis vigastustest pääsu.
/nginx/o/2018/04/12/7777713t1h29c1.jpg)
Eesti parima e-spordimeeskonna omanikud Robert Relander (vasakul) ja Andrei Trefov näitavad mullu võidetud karikaid. Relanderi käes on Leedu ja Trefovi käes Saksamaa turniirilt toodud trofee.
FOTO: Liis Treimann
Noori mehepoegi arvuti ees ei saa enam võtta veidrate nohikutena, kellele pärissportlased võiksid ülalt alla vaadata. Arvutimängijad on asunud tõestama, et neilgi on suurte karmide poiste mängumaale üha rohkem asja.
Ülejärgmise, 2024. aasta Pariisi suveolümpia korraldajad on avaldanud soovi arutada Rahvusvahelise Olümpiakomiteega e-spordi lisamist võistluskavva. Kuid ROKi president sakslane Thomas Bach on öelnud, et esiteks pole ta sada protsenti kindel, kas füüsilisest aspektist mõeldes on e-sport ikkagi sport, ja teiseks on mõni e-spordi mäng olümpiaväärtustega totaalselt vastuolus. Bach ei täpsustanud, kas küsimus on arvutimängude vägivaldses iseloomus, ent suure tõenäosusega just seda ta silmas pidaski.
Edasi lugemiseks:
Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS