8 põhjust, miks e-sport on läbi ja lõhki sport, mitte lihtlabane arvutimäng

Priit Pullerits

14. aprill 2018, 12:39

E-spordi harrastajate treeningute kogumaht küündib nädalas poolesaja tunnini.
E-sport pole küll füüsiliselt raske, aga nõuab mentaalset sitkust.
E-spordis on oluline osa videoanalüüsil nagu näiteks jalgpallis ja korvpalliski.
Nii nagu tavaspordis, nõnda pole ka e-spordis vigastustest pääsu.

Eesti parima e-spordimeeskonna omanikud Robert Relander (vasakul) ja Andrei Trefov näitavad mullu võidetud karikaid. Relanderi käes on Leedu ja Trefovi käes Saksamaa turniirilt toodud trofee.
FOTO: Liis Treimann

Noori mehepoegi arvuti ees ei saa enam võtta veidrate nohikutena, kellele pärissportlased võiksid ülalt alla vaadata. Arvutimängijad on asunud tõestama, et neilgi on suurte karmide poiste mängumaale üha rohkem asja.

Ülejärgmise, 2024. aasta Pariisi suveolümpia korraldajad on avaldanud soovi arutada Rahvusvahelise Olümpiakomiteega e-spordi lisamist võistluskavva. Kuid ROKi president sakslane Thomas Bach on öelnud, et esiteks pole ta sada protsenti kindel, kas füüsilisest aspektist mõeldes on e-sport ikkagi sport, ja teiseks on mõni e-spordi mäng olümpiaväärtustega totaalselt vastuolus. Bach ei täpsustanud, kas küsimus on arvutimängude vägivaldses iseloomus, ent suure tõenäosusega just seda ta silmas pidaski.

Eesti ja Baltimaade parima e-spordimeeskonna WASD Sports omanikud Robert Relander (22) ja Andrei Trefov (23) möönavad, et tõepoolest on kõik populaarsemad arvutimängud vähem või rohkem vägivaldsed. Aga Trefov lisab, et lõpuks sõltub kõik üldsuse tahtest: kui inimesed tahavad näha e-sporti olümpial, siis küll see sinna ka jõuab. Isegi kui mängu sisu on lühidalt öeldes shoot and kill, tulista ja tapa.