Aivar Pohlak: Euroopa MMi korraldusõiguse osas ei kauple

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

Moskvas MM-finaalturniiri eel kogunev rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) kongress otsustab 13. juunil, kas 2026. aasta MMi korraldusõiguse pälvib Maroko või USA-Kanada-Mehhiko ühispakkumine. Eesti jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul USA praegu pigem favoriit ei oleks.

«Favoriiti praegu pole. Protsess algas kolmikpakkumise favoriidiseisusega ja teatavas mõttes võib-olla isegi FIFA poolse survega sellele pakkumisele. See lükkas pendlit teisele poole, aga sellest lähtuvalt julgeksin öelda, et valimised on pigem tasakaalus,» rääkis Pohlak Kuku raadiosaates «Vahetund Postimehega».

Igal FIFA liikmesriigil on üks hääl ning hääletamine ei ole salajane, vaid kõigi riiklike alaliitude (sh Eesti) eelistus tehakse pärast võitja selgumist avalikuks. Eesti positsioon selgub 19. mail peetaval jalgpalliliidu juhatuse koosolekul. Pohlak kinnitas, et oma kindlat kandidaati pole ta veel selgeks mõeldud. «Kindlasti kõnelevad minu sees mingid argumendid kindlal suunal, aga enda sees ma seda otsust pigem teha ei tohi,» sõnas Pohlak, kes sisuliselt välistas variandi, et hääletuse võiduks variant «ei toeta kumbagi».

Aafrika mander on seni MMi korraldanud vaid korra – 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis – ning Aafrika jalgpalliliidu (CAF) president Ahmad Ahmad (Madagaskar) on lubanud, et Maroko võib arvestada terve Aafrika toetusega. 207 häälest (FIFA-l on 211 liiget, aga neli kandideerijat ei saa hääletada) kuulub Aafrikale suisa 53.

Hiljuti pakkus Ahmad Euroopale koostööd: kui nemad hääletavad 2026. aasta MMi puhul Maroko poolt, toetab Aafrika 2030. aasta finaalturniiri osas täies koosseisus Euroopa esindajat (kes tahes see siis ka oleks). Pakkumine on Euroopale ahvatlev, ent Pohlaku sõnul Euroopa ikkagi ei kauple. Pigem on arutatud erinevatel koosolekutel, ehk oleks võimalik tulevikus sellist kauplemist vältida. Näiteks on võimalik, et ühel hetkel otsustatakse korraldusõigus vastava kontinendi sees ning see liigub süsteemi järgi järgmisele kontinendile

«Näiteks kui 2030. aastal peaks reeglite järgi Euroopa MMi korraldama, siis UEFA paneb selle korraldajariigi paika. Kui järgmisena Aafrikas, siis teeks seda Aafrika alaliit. Mulle tundub, et see võiks olla lähiaastate teema, kuhu see protsess läheb ja areneb. Kui sellega oleksid kõik föderatsioonid nõus, oleks kauplemine kadunud!» rääkis Pohlak.

Samas on selge, et lihtne kordamööda korraldamine pole lahendus, sest Euroopa ei lepiks, kui jalgpalli MM toimuks siin ainult üks kord 20 aasta jooksul. «Rütm on kogu kunst. Lähtuvalt infrastruktuuri olukorrast, jalgpalli tasemest ja turgudest. Ei saa ju põhituru jaoks võistlust liiga tihti kellaajalisest rütmist välja viia,» märkis Pohlak.

Eelmisel reedel sekkus 2026. aasta MMi korraldaja valimise protsessi ka USA president Donald Trump, kes säutsus Twitteris: «USA pani koos Kanada ja Mehhikoga 2026. aasta MMi jaoks kokku tugeva kandidatuuri. Oleks kahju, kui riigid, mida me alati toetame, hakkaksid USA vastu lobistama. Miks me peaksime neid riike toetama, kui nemad ei toeta meid (sealhulgas ka ÜRO-s)?»

Pohlak arvas, et kolmikpakkumise jaoks see pigem hästi ei mõjunud. «Minu arvates see Ameerika kandituuri või positsiooni tugevnemisele kaasa ei aita,» sõnas Pohlak.

Tagasi üles