Suusajuhid pisendavad klassikalise tehnika osakaalu Lisatud Saarepuu kommentaar!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Johannes Høsflot Klæbo

FOTO: CARLOS BARRIA / REUTERS

Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) murdmaakomitee pani eile paika esialgse hooaja 2018-19 võistlusprogrammi, kus klassikalise tehnika osakaal on silmatorkavalt väike nii üldplaanis kui ka võrdluses eelmise hooajaga.

MK-sari (sealhulgas Tour de Ski ning kolmikvõistlustena toimuvad Lillehammeri Triple ja MK-sarja finaal) koosnevad kokku 33-st võistlusest, millest 12 on individuaalsed sprindid. Neist üheksa sõidetakse vaba- ja kolm klassikalises tehnikas. Uisusprindid olid ülekaalus ka hooajal 2017-18, aga kõigest suhtega 6:5.

Klassikatehnika osakaalu pisendamine on fakt ka eraldistarte silmas pidades. Kui eelmisel hooajal oli neid kavas kuus, millest neli sõideti klassikalises tehnikas, siis uuel hooajal läbitakse üheksast eraldistardist kuus vaba- ja kolm klassikalises tehnikas. Kokku sõidetakse MK-sarja kavas olevast 31-st individuaalsest distantsist klassikatehnikas 12 ja vabatehnikas 19 (lisaks on kavas kaks teatevõistlust).

Muud tähelepanekud MK-sarja kalendri kohta:

  • üle pika aja on tagasi naiste 15 ja meeste 30 km eraldistart, mis sõidetakse detsembri alguses Beitstölenis vabatehnikas.
  • mullu polnud MK-sarja kavas ainsatki teatesõitu, tänavu on neid kaks.
  • Otepää MK-etapp sõidetakse 19. ja 20. jaanuaril, kavas on sprint ja eraldistart (naistel 10 km, meestel 15 km), mõlmad klassikalises tehnikas.
  • Euroopas väljaspool toimub ainult märtsi lõpus Kanadas, Quebecis toimuv MK-finaal.
  • Holmenkolleni maratonid (naistel 30 km, meestel 50 km) sõidetakse kõigest nädal pärast Seefeldis toimuva MMi lõppu.

MK-sarja kalendri peab heaks kiitma ka nädalavahetusel toimuv FISi nõukogu.

Saarepuu: õnneks on klassikasprindid kavas meile sobivatel radadel

Anti Saarepuu

TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Vabatehnikasprindid on tuleval hooajal nii palju ülekaalus, kuna tiitlivõistlustel on kavas just vabatehnikasprint. See on üldiselt alati nii olnud, et kalendrit koostatakse tiitlivõistluste järgi. Meie õnneks on klassikasprindid kavas radadel, mis meile sobivad – Rukal ja Otepääl.

Aga see pole saladus, et suusajuhid proovivad suusatamist atraktiivsemaks muuta ning mõnede arvates pole klassikatehnika atraktiivne. Kuid kuna suur suusamaa Norra on igati klassika poolt, pole vaja karta, et see välja sureks.

Laskesuusatamine on murdmaasuusatamiselt väga palju eest ära läinud ning seetõttu üritatakse ka asju muuta. Sel hooajal tahetakse Dresdeni vabatehnikasprindi etapil proovida uisusprinti suusakrossi elementidega.

Team Haanjast

Esmaspäevast hakkab Team Haanjal esimene laager. Tiimi põhikoosseisu, kelle kulud kaetakse täielukult, kuuluvad Algo Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel, Marko Kilp ja Andreas Veerpalu. Siis on meil veel B-koosseis, kuid selle koosseis on veel lahtine.

MK-sarjas üritame enne MMi kaasa teha enamiku etappidest, kus on kavas MMiga samad distantsid. Kindlasti teeme kaasa esimesel kahel etapil Rukal ja Lillehammeris. Kolmas etapp Beitostølenis on küsimärk, kuid seal on kavas teatevõistlus, mida oleks vaja sõita. Kaasa teeme ka Kesk-Euroopa etapid ning Tour de Ski. Võib-olla enne MMi jätame mõne etapi ära, aga see ei ole veel päris paigas, et ühele või teisele etapile kindlasti ei lähe. Siim Kaasik

Tagasi üles