Eesti meeste võrkpallikoondis alistas kolmapäeval Euroopa Kuldliiga teises alagrupimängus Belgia koondise, kes mängib eeloleval sügisel MM-finaalturniiril. Postimees võttis ühendust Eesti võrkpalli B-koondise peatreeneri Urmas Taliga, kes A-koondise olukorda põgusalt analüüsis.
Eesti meeste B-koondise peatreener Urmas Tali, mis mulje sulle eilne Eesti koondise mäng Belgiaga jättis?
Ma arvan, et poistel läks lõppenud klubihooaeg kümnesse. Meeldiv enesekindlus, rahulikkus ehk paanikat pole – juba selline meeskonna moodi. Mõned asjad tulevad paremini välja, mõned halvemini. See on normaalne, aga üldmulje oli hea.
Kui Slovakkiaga mängu järel ei saanud Oliver Venno positsioonivahetusest suuremaid järeldusi teha, siis nüüd tegi ta teise järjestikuse hea mängu nurgaründaja kohal. Kuidas treenerid tema esitustega on rahule jäänud?
Mingi piirini hakkab tal erialane vastupidavus rolli mängima. See, mida treeningutel teeme, on kõik hea, aga veidi jääb ta hätta. Pole see vastuvõtt mängus väga kindel, aga mõistetav, sest pole ju palju pidanud seda tegema. Ongi vaja vahetustega talle puhkust anda. See on hea, et treeneritel on sellised käigud.
Nagu ma aru saan, siis jätkab Venno sellel positsioonil kuni alagrupimängude lõpuni. Millised on kaugemad plaanid Venno ja nurgaründaja kohaga?
Mina selle plaaniga kokku ei puutu. Peatreener proovib erinevaid asju. See on katsetamise periood.
Kas Eesti saaks Vennoga nurgaründaja kohal mängides hakkama ka Euroopa tippude vastu?
Kui praegu on hakkama saanud, siis miks mitte? Belgia oli kõige kõvem vastane sel turniiril. Tema vastuvõtt võib meeskonnal murdekohaks saada, aga kokkuvõttes teeb ta oma ära. Muidugi ei hakka ta klubivõrkpalli nurgaründajana mängima, aga hea vana asi meelde tuletada.
Kui palju on Renee Teppan, kes tegi eile sarnaselt Vennole igati korraliku partii, nende kahe koondisemängu põhjal Trentinos arenenud?
Kõikide mängijate puhul paistab välja see, et enesekindlus on meeletult kasvanud. Igaüks suudab oma vigadest järeldused teha ja tunnistab neid. Suurte staaridega koos mängime tõstab enesehinnangut. Kui ülikõvad vastased tulevad ja mängud punkt-punktis lähevad, siis näeb, kes hakkama saab. Praegune kooslus ja õhkkond koondises on väga hea.
Belgia ei olnud oma parimas koosseisus, kuid Eestil ei mänginud näiteks Ardo Kreek. Kui palju paremaks meie mäng veel minna saab?
Belgia treener ütles, et nende põhirõhk on hooaja teisel poolel, kui Itaalias toimub MM. Kuldliigasse keegi trikke tegema ei tule, sest kõik tahvad saada Maailmaliigasse ja panevad torust nii palju, kui tuleb. Kes milliseid otsuseid teeb, on treenerite langetada.
Kui arvestada seda, et kontrollmänge meil polnud, siis esimesed kaks mängu on mängitud ja iseenesest saab ju paremini minna. Õnneks on siin suhteliselt hea mängugraafik – laupäeval juba uuesti – läheme mäng-mängult ja vaatame, kuidas meie vastu mängitakse. Usun, et meie mäng läheb veel paremaks. Kreegil on keeruline tagasi põhikoosseisu saada. Võib-olla tegi Kreek (puhkab klubihooajast, ilmselt väiksemad tervismured kimbutavad samuti – toim) iseendale karuteene.
Aga milline mänguelement on Eestil sinu silmis kõige nõrgem ehk mida kindlasti oleks vaja paremaks lihvida?
Otsustavus mingitel momentidel. Enesekontroll nii rünnakul kui kaitses. Täpsus. Arenguruumi jagub. Mõni serviviga vähem ja juba saab paremini.
Räägi paar sõna Eesti B-koondisest, mida sa juhendad. Kuidas ettevalmistusperiood on alanud?
Teine nädal läheb. Hakkame üksteisest aru saama ja juuni alguse turniiriks oleme valmis. Me ei mängi tulemuse, vaid selle peale, et erinevad protsessid ja arengud toimuksid. Kõigil on sära silmades ja mehed on tahtmist täis.