Postimehe video: Kristjan Ilvese taaskohtumine lapsepõlve hirmuga

Merili Luuk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna taasavati Nõmmel vastrenoveeritud suusahüppemägi, mis Eesti parimale kahevõistlejale Kristjan Ilvesele on karjääris märgilise tähtsusega. Just seal pidi ta väikese poisina tegema oma karjääri esimese hüppe, kuid pelgas seda niivõrd, et tuli poomilt heaga tagasi.

Nüüd oleks olukord tema sõnul teistsugune. «See mägi oleks äkki liiga väike ja teistpidi ohtlik. Praegu oleks päris vahva hüpata, mine tea, mis tulevik toob. Võib-olla panen siingi suusad alla. Nooruspõlve hirm oli võib-olla põhjendatud sellega ka, et see mägi tundub alt vaadates ka päris õudne ja seal poomil oli ka õudne istuda. Eks kõigil ole nõrkused. Samas oli äge, kui selle hüppe ära tegin, siis järgmisel päeval olin seda õnnelikum.»

Ilvese sõnul on hüpperada võrreldes tema omaaegsete treeningpäevadega omajagu muudetud. «Eelmine rada oli aeglane, kuiv, ei libisenud. Nüüd ta on ikkagi maailmaklassirada ning libiseb väga hästi. Siin on noortel suurepärane trenni teha.»

Ilves ise valmistub juba järgmiseks hooajaks ning alustas selle kuu alguses üldise ettevalmistusega. «Eelmises hooajas andsin ma endast ikka nii kõik, et tõmbasin end ribadeks. Kolm nädalat olin audis ja ei teinud mitte midagi. Üle-eelmisel hooajal läksin veel põhja suusatama, tegin seal kõva kilometraaži, aga praegu polnud jaksu millekski. Üritan sellest välja tulla ja eelmisest hooajast taastuda.»

Uuel hooajal nähakse MK-sarjas aga muudatusi. Näiteks tuleb võistluskavva tagasi ühisstardiga võistlus kui esmalt sõidetakse 10 km ühisstardist, seejärel muudetakse tulemused punktideks ning alles siis toimub hüppevõistlus. Väga hea hüppajana tuntud Ilvesele on selline muudatus meelmööda.

«Ma pole elus seda formaati teinud, sest ma olin liiga noor, kui ühisstart kavas oli. Iga ala vajab uuendust ja see on äärmiselt tähtis, et ka kahevõistlejad seda teevad. See on ala arengusse kindlasti suur panus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles