Postimehe aruanne: miks Eesti Riias jänni jäi ja Lätile kaotas? (5)

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

​Eesti meeste jalgpallikoondise kaotas Balti turniiri teises mängus võõrsil Lätile 0:1. Daugava staadionil 4251 pealtvaataja ees peetud kohtumise ainsa värava lõi 70. minutil Janis Ikaunieks. Balti turniiri võitja selgub teisipäeval Vilniuses, võimalus on säilinud ka Eestil.

Kohtumise esimene poolaeg möödus pigem sündmustevaeselt. Seda kuni 43. minutini, kui 15-sekundilise vahega omasid mõlemad meeskonnad hiilgavat võimalust juhtima minna. Kui Läti pealöögi tõrjus Eesti puurivaht Matvei Igonen latti, siis teises väljaku otsas lõi Mattias Käit healt positsioonilt üle.

Kohtumise ainus värav sündis 70. minutil, kui Läti mängis nurgalöögi lahti ja Ikaunieksi karistusala nurga juurest sooritatud kaarjas pealelöök maandus Eesti ristnurgas. Peatreener Martin Reim vastas kaotusseisu jäämisele ründava vahetusega, saates platsile kolmapäeval Leedu vastu koondisekarjääri esimese värava löönud Henrik Ojamaa, aga mängu enam päästa ei õnnestunud. Eesti suutis küll sooritada mõned korralikud kauglöögid, aga kindlat väravavõimalust ei tekitatud. Postimehe märkmed kohtumisest on järgmised:

Igonen polnud väravas süüdi. Läti 70. minuti juhtväravat, autoriks Janis Ikaunieks, on hõlbus liigitada väravavahi eksimuseks, sest tagumisse nurka langevad kaarjad pallid seda sageli on. Aga antud juhul ei ole lühikese ja/või madala tsenderduse võimalusega arvestama pidanud Igoneni süüdistamine õiglane, vaid küsivad pilgud tuleb suunata väljakumängijate kollektiivi poole, kes lahtimängitud nurgalöögi järel Ikaunieksi katmise tegemata jätsid.

Tähelepanelikkust nappis. Just see oli vast peamine erinevus kolmapäeval Rakveres Leedu vastu näidatud esitusega. Kui kaotusseisu jäämise järel Eesti fookus teravnes ja lihtsad eksimused silma ei riivanud, siis enne seda oli neid mängus kahjuks liiga palju, mis saigi kokkuvõttes määravaks. Läti polnud kindlasti meeskond, kelle vastu poleks olnud võimalik initsiatiivi haarata, aga liigne praak muutis selle võimatuks.

Vassiljevi küsimus. Kolmapäeval Rakveres Leedu vastu sekkus Konstantin Vassiljev vahetusest viimaseks 15 minutiks ning esines, noh, mitte just säravalt. Ainuke õnnestunud pallipuude oli lõpuminuti tsenderdus, mille Joonas Tamm latti lõi. Too episood võttiski Vassiljevi hetkeseisu tabavalt kokku - üksikutel hetkedel on ta jätkuvalt võimeline briljantseteks sooritusteks, ent stabiilsust pole.

Konstantin Vassiljev mängus Läti vastu.
Konstantin Vassiljev mängus Läti vastu. Foto: Tairo Lutter

See muutiski üllatavaks peatreener Martin Reimi otsuse Vassiljev algrivistusse nimetada. Eriti veel tipuründaja positsioonil, sest senised katsed selle mudeliga pole just kuigi edukad olnud. Esmalt tuleb rõhutada, et Vassiljev tegi hea mängu. Näiteks 43. minutil serveeris just tema pärast pikka triblingut Mattias Käidile võimaluse, kust võinuks sündida Eesti juhtvärav.

Aga sellele, milline on Vassiljevi roll Eesti meeskonnas sügisel, kui mängitakse Rahvuste liiga punktide peale, me täna vastust ei saanud, sest uue peatreeneri käe all esimest mängu pidanud, FIFA edetabelis 139. kohal paiknev Läti pole selle tarbeks paslik mõõdupuu. Juurdlus jätkub.

Sander Puri on tagasi. Kahe-aastase pausi järel koondisekutse pälvinud Puri tegi läbinisti sümpaatse partii Leedu vastu ja kinnitas nüüd, et see polnud juhus. Kogemustega universaalne poolkaitsja, kes suudab luua teravusi ja neid ka ise pealelöögiga lõpetada, kulub Eestile alati marjaks ära.

Strateegiline kaotus? See pole nüüd tõsiselt öeldud, aga mõnes mõttes oli 0:1 kaotus Eesti jaoks parem tulemus, kui olnuks 1:1 viik. Nimelt kaotanuks Leedu viigi puhul lootused esikohta püüda, aga nüüd on need olemas. Seega võib eeldada, et Leedu motivatsioon teisipäevases mängus Lätiga on laes, mis sobib Eestile, sest kui Leedu võidab tolle mängu ühe või kahe väravaga, kuulub Balti turniiri võit väravate vahe alusel Eestile. Kui nii läheb, antakse karikas Eesti meeskonnale üle enne laupäeval, 9. juunil Lillekülas toimuvat maavõistlust Marokoga.

* * *

Keskkaitsja Karol Mets: «Me ei saanud hästi mängu sisse. Läti oli algusest peale domineerivam ja innukam. Tuleb vastast tunnustada, nad tegid väga hea mängu. Vastase ründajad olid väga agressiivsed ega lasknud meil rahulikult söötu otsida, mis teebki elu raskeks. Nad tegid seda väga hästi ja samuti tekitasid palli vallates teatud kohtades ülekaalu, mida polnud kõige kergem kinni panna.

Eesti - Läti
Eesti - Läti Foto: Tairo Lutter

Kuna järgmine vastane Maroko läheb MM-finaalturniirile, siis kvaliteeti on neil ilmselgelt kõvasti. Praegu on vaja taastuda ja siis hakata järgmisele matšile mõtlema. Meid ootab ees väga-väga raske mäng.»

* * *

Konstantin Vassiljev ei varjanud , et peatreener Martin Reimi otsus teda tipuründajana mängitada polnud talle meelepärane. Vassiljev osutas, et tema kasutegur jääb sel positsioonil tagasihoidlikuks, sest teatud tegevuste jaoks puuduvad tal arvestatavad eeldused.

Kostja, mis mulje jätsid sulle endale su tänane roll ja esitus?

Proovisin sel positsioonil teha kõik, mis võimalik. Nagu olen varemgi öelnud – kui treenerid arvavad, et see võib aidata, siis võin koondise eest ka väravas seista! Arvan, et ka treenerid saavad aru, et tipuründaja pole minu jaoks kõige parem koht. Üks optsioon võib minu selline roll olla, aga tipuründaja positsioonil on meil tavaliselt ka teised valikud. Paremad valikud, arvan ma.

Mis kohta sa ise sooviksid koondises praegu kasutatava formatsiooni juures mängida?

Ikka keskväljal ennast näen. Siiani olen terve karjääri seal mänginud. Ei ole lihtne seal ees mängida, kui hakkavad pikad pallid tulema. Midagi fantastilist peab juhtuma, et suudaksin sellistes olukordades palli enda valduses hoida. Aga see on kindlasti üks variantidest, mis meid mõnel hetkel võib aidata.

Mida need mängud su sportliku vormi kohta ütlesid?

Ütlen ausalt – ootasin halvemat. Just füüsilises mõttes. Aga suutsin 90 minutit ära mängida ja mulle tundub, et suuremate ärakukkumisteta.

Miks Eesti tänane mäng hambutuks jäi?

Ei saa öelda, et jäi hambutuks. Meil olid oma võimalused, aga mingil hetkel olime liiga palju ilma pallita, mistõttu polnud meil ka piisavalt jõudu nendeks hetkedeks, kui palli tagasi enda valdusse võitsime. Puhas ründaja võib meid selles plaanis kindlasti aidata.

Me ei kasutanud ära võimalusi, mida lätlased meile andsid. Teise poolaja algus näitas ära, kuidas tuleb pall üle viia. Need teise poolaja esimesed kümme minutit oli näidisminutid. Aga millegipärast lõppfaasis hakkasime otsima otsepalle, mis nende kaitsjate jaoks kindlasti kergemad. 

* * *

Martin Reimi kommentaarid pärast 0:1 kaotust Lätile.

Kaotuse põhjustest: «Läti oli väga hea, agressiivne ja tuli kõrgelt peale ning me polnud piisavalt teravad, et selle surve alt välja mängida. Kui suutsime palli täpsete söötudega üle viia, tekkisid olukorrad ka vastase värava all, aga tihtipeale läksid pallid kaotsi või umbes ette. Me ei saanud initsiatiivi.

Teisel poolajal saime paremini mängu ja palli hoitud, aga värskust jäi puudu. Raskelt liikusid ka mehed, kellele need kaks mängu ei tohiks koormaks olla. Väljakul oli kangutamine ja polnud platsil seda kergust, mis kolmapäeval Leedu vastu.»

Eesti - Läti
Eesti - Läti Foto: Tairo Lutter

Konstantin Vassiljevist tipuründajana: «Meil polnud kümne erineva ründaja vahel valida. See oli hea võimalus proovida ja näha, kuidas me sel juhul rünnakuga hakkama. Kui Kostja on tipus, siis vajame hästi ründavaid ääri, aga sedagi valikut oli täna vähe. Aga pärast Leedu mängu oli soov saata väljakule värskemaid jalgu ja seetõttu sai ka koosseisus mitmeid vahetusi tehtud.

Võib olla küll lahendus, aga see sõltub nii tema kui ka teiste ründajate vormist. Peame sõltuvalt vastasest ette aimama käike, mis võiksid meile edu tuua. Me ei pane teda mängu sellepärast, et ta on Konstantin Vassiljev, vaid põhjusel, et usume, et suudame sellise käiguga vastasele ründefaasis rohkem segadust valmistada.»

9. juuni mängust Marokoga: «Henri Anier ja Artjom Dmitrijev tulevad tagasi, aga kõik Norra klubidesse kuuluvad mehed (Matvei Igonen, Andreas Vaikla, Joonas Tamm, Nikita Baranov, Brent Lepistu), samuti Sander Puri ja Henrik Ojamaa lahkuvad. Midagi hõisata ei ole. Vaatame üle praegu rivistusse kuulunute hetkeseisu ja siis otsustame, kas kutsuda kedagi U21 koondisest või Eesti kõrgliigast.»

ENNE MÄNGU:
 

Kuna Balti turniir on kolme riigi osalusel peetav võistlus, kus puudub finaalmäng, võib võistlus lõppeda nii kahe kui ka kolme meeskonna vahelise viigiga. Just sellise tulemuse kirjutab ette reglement juhuks, kui kõik võrreldavad näitajad – punktid, väravate vahe, löödud väravate arv, kollased ja punased kaardid – on võrdsed.

Hetkel juhib tabelit tänu kolmapäeval Rakveres Henrik Ojamaa ja Mattias Käidi väravatest Leedu üle saavutatud 2:0 võidule Eesti, aga kellegi lootus pole veel kadunud. Kolm tulemust – võit, viik, kaotus – käivitaksid igaüks erineva stsenaariumi.

Kui Eesti täna võidab, on esimene Balti turniiri võit pärast 1938. aastat tõsiasi. Kui tänane Läti – Eesti kohtumine lõpeb viigiga, oleks Eesti nelja punktiga liider ning Läti vajaks meist möödumiseks Leedu vastu kaheväravalist võitu, kus lüüakse ise vähemalt kolm väravat või vähemalt kolmeväravalist võitu. Kui tänane mäng lõpeb viigiga ja Läti võidab teisipäeval võõrsil Leedut 2:0, on Eesti ja Läti samal pulgal nii punktide, väravate vahe kui ka löödud väravate arvu lõikes. Sel juhul võrreldakse distsiplinaarregistrit ehk loetakse kokku kollased ja punased kaardid. Olgu öeldud, et mängus Leeduga ei teeninud Eesti ainsatki kaarti.

Esikoht on võimalik ka siis, kui Eesti täna kaotab. Kui kaotatakse ühe väravaga, on esikoht võimalik eelduselt, et Leedu alistab Läti ühe või kahe väravaga (või ka siis, kui Leedu võidab Lätit kolme väravaga, aga Eesti lööb homme Lätile maksimaalselt ühe värava vähem kui Leedu teisipäeval Lätile).

Kui kaotatakse kahe väravaga, tuleb loota, et Leedu võidaks Lätit samuti kahe väravaga ning löödud väravate arvestus oleks Eesti jaoks soodsaim. Või kui see on võrdne, siis kaartide arvestus. Seega eksisteerib ka võimalus, et Eesti pälvib Balti turniiri esikoha teisipäeval Vilniuses ilma, et ise väljakule läheks. Mitmed Eesti koondislased on samal ajal hoopis hõivatud koduse Premium liiga mängudega.

Soomlasest peatreeneri Mixu Paatelaineni jaoks on mäng Eesti vastu esimene Läti koondise eesotsas.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles