Eile Tartus Gustav Sule memoriaalil odaviskes Eesti rekordi 88.45ni viinud Magnus Kirt ei kavatse suurt tulemust tähistama jääda, vaid soovib samasuguseid resultaate peagi näitama hakata ka Teemantliiga etappidel ja Euroopa meistrivõistlustel.
Kirt vormistas stabiilsuse hiilgavaks rekordiks
4. juuni 2018, 00:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel, kui Postimees Kirdilt tema viimase aja hea vormi lainel Andrus Värniku 2003. aasta Eesti rekordi ületamise kohta uuris, kõlas 28-aastase tõrvalase suust tagasihoidlik vastus: «Odavise on ala, kus sul võivad olla ideaalsed ilmastikuolud ja hiilgav enesetunne, aga rekordit ikka ei sünni. Ma ei keskendu Eesti rekordile. Üritan lihtsalt igal võistlusel paremaks odaviskajaks saada.»
Eile õhtupoolikul oli Tamme staadionil 25 kraadi sooja, puhus soodne taganttuul ja Kirt tundis end hästi. Avakatsel läks oda silmnähtavalt halva nurga alt lendu, kuid kandus sellegipoolest 83 meetri peale. See oli kindel märk, et Eesti rekord 87.83, mis polnud pärast Värniku karjääri lõpetamist kordagi tõsiselt ohus olnud, võib nüüd lõpuks löödud saada.
Teisel katsel see juhtuski. Kirt võttis kõvasti hoogu, tegi eeskujulikud ristsammud ja saatis 800-grammise piigi võimsa karjatusega teele. Kogu jõud õnnestus seekord ideaalselt kehast odasse üle kanda. Oda lendas kaugelt üle viimasena maha märgitud 80 meetri joone. Järgnesid põnevad sekundid, mil Tartu publik juba juubeldas, ehkki tulemust alles oodati. «Magnus Kirt viskab uue Eesti rekordi 88.45,» kõlas legendaarse staadionidiktori Peeter Randaru suust ja nüüd võis ka Kirt ise rõõmust ja pingelangusest käed taeva poole tõsta. Suurem hoog tõi edu
«Paljud odaviskajad on võtnud kindlaks eesmärgiks Eesti rekordi alistamise, kuid pole suutnud seda ellu viia. Mina olen pigem igal aastal tahtnud lihtsalt paremaks saada,» jäi naerusuine Kirt sõnades tagasihoidlikuks ka pärast võistlust. «Tegin kogu ettevalmistusperioodil palju jookse ja hüppeid ning mõtlesin pärast Doha ja Eugene’i Teemantliiga etappi (Kirt viskas mõlemal 83 meetrit – toim), et pean rohkem tehtud tööd ära kasutama. Viskasingi täna (eile – toim) suurema hoo pealt ja õnnestus ka kogu jõud viskesse saada. Loodan, et pole hetkel veel tippvormis – see peaks saabuma ikkagi EMiks.»
Kirt tõestab ilmekalt, et kui sportlane on piisavalt tark ja kogenud, suudab ta ka ilma ühe kindla treenerita kaugele jõuda. Eesti parimale odamehele teeb treeninguplaanid Indrek Tustit, tehnikatreeningutel aitab Heiko Väät. Iga päev on Audentese staadionil tema kõrval aga lapsepõlvesõber Marek Vister. «Sel aastal pole vist ühtegi trenni olnud, kus tema poleks kohal olnud. Tema on justkui vahelüli minu ja treenerite vahel. Mulle sobib selline süsteem väga hästi, loodan, et ka Marek ei väsi ära,» muigas Kirt. Homme võistleb Soomes
Kirt lõpetas eile pärast rekordkatset võistluse ära, sest juba homme konkureerib ta Turus kõrgetasemelisel mõõduvõtul maailma tippudega. «Muidugi tahtnuks nii heas atmosfääris rohkem katseid teha, aga pean end hoidma Turu võistluseks,» sõnas Kirt. «Järgmine ülesanne on mõnusate Eesti võistluste kõrval hakata kaugele viskama ka Teemantliigal ja tiitlivõistlustel, kus on tihti palju keerulisemad olud.»
Meeste kettaheite võitis maailma hooaja edetabelijuht, jamaicalane Fedrick Dacres 68.12ga, seljavigastusest taastuv Gerd Kanter heitis tänavu esimest korda üle 60 meetri – 61.00. Kanteri treeningukaaslase Martin Kupperi hooaja algus lükkub pisivigastuse tõttu juuni keskpaika. Kristo Galeta püstitas kuulitõukes isikliku rekordi 19.87, ent jäi EM-normist veel kolme sentimeetri kaugusele. Eesti parimaks naissprinteriks tõusis aga nädalavahetusel Kosel toimunud võistlusel 33-aastane Marje Nurk, kes läbis 100 meetrit lubatust tugevama tuule toel 11,54ga. Olnuks tulemus edetabelikõlblik, kerkinuks Nurk Eesti kõigi aegade edetabelis Ksenija Balta (11,35) järel teisele kohale.