Postimehe aruanne: Portugal – Maroko 1:0 ehk kuidas Messiga tögatud Ronaldo viimasena naeris

Jalgpalli maailmameistrivõistluste B-alagrupi teise vooru esimeses kohtumises alistas Portugal Moskvas, Lužniki staadionil 78 011 pealtvaataja ees tänu Cristiano Ronaldo 4. minuti väravale 1:0 Maroko, kellest sai seeläbi esimene alagrupist edasipääsemise lootused minetanud meeskond.

Nagu sel MMil tavaks on saanud, sündis värav standardolukorrast – Portugali nurgalöögi puhul vabanes Ronaldo õigeaegse spurdiga Maroko kaitsjatest ja äsas palli mõne meetri pealt kindlalt võrku. Postimehe märkmed kohtumisest:

Maroko kehv viimistlemine. Kuigi hea väravavõimalus avanes esimesel poolajal ka Goncalo Guedesel, kes ei suutnud siiski Ronaldo täpse söödu järel Maroko väravat kaitsnud Monie El Kajouid üle mängida, siis polnud mäng kaugeltki ühepoolne. Eriti terav oli Maroko mööda paremat äärt, kus Portugali vasakkaitsja Raphael Guerreiro oli äärepoolkaitsja Joao Mario poolt üksi jäetud ja hädas. Teisel poolajal oli seljaga vastu seina surutud Maroko meeskond juba selgelt üritavam pool ning 57. ja 60. minutil avanes neil kaks väga head võimalust viigistamiseks.

Aga esimesel puhul tegi Rui Patricio Younes Belhanda pealööki peatades hiilgava tõrje (kerge analoogia Gordon Banksi 1970. aasta MMil Pele vastu tehtud tõrjega polnud kohatu!) ning 60. minutil küttis kapten Mehdi Benatia põrkava palli penaltipunkti kandist üle värava. Samuti lõi Benatia mööda 78. minutil, kui ta hea tsenderduse järel peaga löögile pääses. Ning Hakim Ziyach lõpetas 90. minutil lootustandva läbimurde Portugali kaitsjat tabanud pealelöögiga.

Hind kõigi nende eksimuste eest on karm – pärast 25. juuni mängu Hispaaniaga Kaliningradis ootab Maroko meeskonda kodutee.

Ronaldo – Euroopa kõigi aegade edukaim. 4. minutil Marokole löödud väravaga tõusis Ronaldo Euroopa koondiste kõigi aegade parimaks väravakütiks. Pärast Hispaaniale löödud kaabutrikki jagas ta esikohta samuti 84 väravat saavutanud Ferenc Puskasega (Ungari ja Hispaania), aga haaras selle nüüd üksinda endale. Maailma esikohani on Ronaldo minna ligi veerandsada tabamust – see kuulub 109 väravaga Iraani vutilegendile Ali Daeile.

Tegevjalgpalluritest seas edestab Ronaldo lähemaid jälitajaid – Sunil Chhetri (India, 64) ja Lionel Messi (Argentiina, 64) – 20 väravaga. Vähemalt 55 koondiseväravat on tegevmängijatest kirjas veel järgmistel meestel: David Villa (Hispaania, 59), Clint Dempsey (USA, 57), Neymar (Brasiilia, 55), Robert Lewandowski (Poola, 55) ja Bader Al-Mutawa (Kuveit, 55).

Boonusfakt: kui eelmisel kolmel MMil (2006, 2010, 2014) lõi Ronaldo kokku kolm väravat, siis Venemaal ületas ta selle saldo kõigest 94 minutiga.

Ei saa me läbi Messita. Portugallasi polnud Lužniki staadionil vähe, aga Maroko koondise toetajad olid tribüünidel selges ülekaalus – nende hümn kõlas oluliselt võimsamalt ja ka mängu ajal saatsid Aafrika meeskonna rünnakuid märgatavalt suuremad ergutusmöirged. Maroko fännide üks eesmärk oli muidugi ka vastaste suurima staari – Ronaldo – rivist välja löömine. Seda prooviti teha hüüetega «Messi! Messi! Messi!», mis toodi kuuldavale paari puhul, kui Ronaldol platsil midagi vussi läks või kui kohtunik ei langetanud Ronaldo kasuks portugallase soovitud otsust.

Aga kas Ronaldo verest välja löömine õnnestus? Pigem mitte. Portugali kapten on tark jalgpallur, kes saab väga hästi aru, et koondises ümbritsevad teda teistsuguse kvaliteediga jalgpallurid kui koduklubis Madridi Realis, mistõttu peab ta ka ise teistmoodi mängima. Ja Ronaldo esinebki koondises hoopis meeskondlikumalt kui klubis. Tänagi tegi ta väljakul hulganisti väikesi liigutusi, millest tõusis meeskonnale selge tulu. Realis mängib Ronaldo individuaalsemalt.

Tõsi, kindlasti oli Ronaldo pettunud, et mõlemad soodsalt positsioonilt sooritatud karistuslöögid takerdusid Maroko müüri. Samas polnud neist kumbki sama tähtis, kui avamängus Hispaaniaga 88. minutil võrku saadetu.

Ning lõpuvile järel nimetati Ronaldo kohtumise parimaks mängijaks.

Põnevat tribüünidelt. «Huh!» kuulub Islandile. Vahet pole, kes selle kunagi leiutas ja kuidas kasutas, aga üle maailma kuulsaks ja «enda omaks» tegid selle 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril Islandi fännid. Las see jääda neile, pole vaja teistel kopeerida. Tulemus pole kaugeltki nii ehtne, ürgne, südamlik ja siiras. Portugali fännid esimesel poolajal paar korda huh-itasid, aga selles puudus maagia, mida suudavad toota vaid islandlased.

Tribüünidel juhtus veel ühtteist märkimisväärset. Avapoolaja lõpus kippusid mingid tegelased pressisektorist (loe: telekaameratest) vasakule jäävas tribüüninurgas tegelikuks minema, aga arvestades, et politseinikke välja ei ilmunud, siis vist rahuneti kiiresti. Teise poolaja keskel vallandusid tribüünil korraks ka «Rossija! Rossija» hüüded, ent palju suuremat entusiasmi tekitas kõigis kohalviibijates veidi pärast seda rulluma pandud Mehhiko laine, millele aitasid kaasa ka mitmed endiselt Moskvas viibivad Mehhiko fännid.

Portugali väljakutse. Juhtugu täna õhtul peetavas Iraan – Hispaania mängus ükskõik mis, on juba praegu selge, et 25. juunil Saranskis toimuvas mängus Iraani vastu vajab Portugal tulemust. Tänane esitus Maroko vastu ei olnud veenev. Liiga palju pisikesi eksimusi ja lohakust, liiga vähe enese kehtestamist ja täpsust. Iraani peatreeneriks on teatavasti portugallane Carlos Queiroz, kes tunneb oma kodumaa meeskonna tugevusi ja nõrkus läbi ja lõhki. Tänase põhjal otsustades ootab Portugali viimases voorus keeruline mäng.

Statistika: pealelöögid kaotas Portugal 10:16, löögid raamidesse 2:4, nurgalöögid 5:7 ning pallivaldamise 47:53.

BLOGI (autor: Kris Ilves)