Korvpalliliidu juhatus kiitis Eesti-Läti ühisliiga kontseptsiooni heaks
Noortevõistkond ühisliigas ei osale

Korvpalli Eesti meistriliiga.

FOTO: SANDER ILVEST / Eesti meedia / Scanpix Baltics

19. juunil toimus Eesti Korvpalliliidu juhatuse koosolek, kus kinnitati Eesti-Läti ühisliiga kontseptsioon ja korvpall 2030 arengukava töörühmad.

Juhatus tutvus Eesti-Läti ühisliiga kontseptsiooni ja formaadiga ning kinnitas selle. Uues liigas hakkab mängima 15 võistkonda – 8 Lätist ja 7 Eestist, arvestusega, et Valga-Valka on Eesti võistkond ning mängib kevadel Eesti meistrivõistluste playoffis. Põhihooajal mängitakse kaks ringi – üks mäng kodus ja teine võõrsil. Veerandfinaalides selguvad võitjad kahe mängu kokkuvõttes. Eesti-Läti ühisliiga medaliomanikud selgitatakse välja Final Four turniiril. Audentese Spordigümnaasiumi võistkond ühisliigas kaasa ei tee.

Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets volitati asutama eraldi kehana mittetulundusühingut, mis kinnitab uue juhendi, eelarve, seab kõik muud tingimused liigas osalemiseks ning hakkab liigat juhtima. MTÜ põhikiri ja täpne juhtimisstruktuur selgub lähiajal. EKL on omapoolse visiooni lätlastele edastanud.

Korvpalli strateegia 2030 raames tutvuti laiendatud strateegia töörühma ettepanekutega. Otsustati kinnitada kuusalatöörühma, mille koosseisude komplekteerimise tähtajaks on 14. august (järgmine juhatuse koosolek, toim.). Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi sõnul on võimalus kõikidel kaasa rääkida. «Läbi töörühmade saame rohujuure tasandil minna arengukava detaili. See on koht, kus on võimalus reaalselt midagi muuta ja kõigil enda sisend anda. Selleks on andnud oma nõusoleku kõik Lepaninal laiendatud strateegianõupidamisel osalenud ning paljud korvpalli kogukonna liikmed.»

Strateegia olulisemate punktide alusel kiitis 19. juuni juhatus Eesti Korvpalliliidu enda struktuuri muutmisega. Plaanis on luua spordidirektor/metoodiku ametikoht. Tööülesannete kirjeldus koos konkursikuulutusega avalikustatakse lähiajal.

Juhatuse koosolekul kinnitati ka Eesti Korvpalliliidu 2018/2019 hooaja eelarve.

Olulise muudatusena kinnitati ka üle kümne aasta kehtinud meeste I ja II liiga üleminekusüsteem

Saku I ja II liiga vahel hakkab toimuma automaatne rotatsioon – esiliiga kaks viimast klubi langeb teise ja teise liiga kaks esimest ülendatakse esiliigasse.  Saku I liiga võitja saab võimaluse kandideerida loodavasse Eesti-Läti ühisliigasse.

Tagasi üles